Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    IMF hoiatab järsu intressitõusu eest

    Enneolematult madalale langenud laenuintressid on julgustanud inimesi paljudes riikides koormama end järjest suuremate laenudega, mis põhiliselt on läinud eluaseme soetamiseks. Selle tagajärjel on arenenud riikides korteri- ja majahinnad erakordselt kõrgele kruvitud ning perede laenukoormus järjest kasvanud. Näiteks Suurbritannias on majahinnad kümne aastaga suurenenud 140%, samal ajal kui palgad on tõusnud ainult 70%.
    Eriti kiire on hinnatõus olnud viimastel aastatel. Läinud kuu lõpul avaldas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) analüüsi 18 riigi kinnisvarahindade arengust aastail 1997?2003. Vaadeldud perioodil on eluasemehinnad kerkinud üle 50% mitmes riigis, nagu Iirimaa, Inglismaa, Rootsi, Holland jt. Kummaline on see, et eluasemehindade tõus pole lasknud end põrmugi häirida ei IT börsikrahhist, sellele järgnenud üldisest majanduslangusest, samuti ei vasta see tegelikule palgatõusule. Et kinnisvarasektori osakaal riikide majanduses on järjest kasvanud, siis seal toimuv hinnakrahh mõjutaks majandust igatahes oluliselt.
    Ehkki eluasemehindade langusse pööramist on prognoositud juba kolm aastat, tõus aina jätkub. Mida aeg edasi, seda teravamaks muutub küsimus, kui kaua niisugune areng jätkuda saab.
    IMF tõi välja mitu ohtu, mis sellega lähiajal võivad kaasneda. Kuigi korteri- ja majaturg ei ole panga sõnul rahvusvaheline, on hinnad eri riikides kerkinud üsna sünkroonselt. Järelikult on põhjust arvata, et sama efekt toimib ka languse korral.
    Sellise hinnalanguse võib vallandada näiteks arenenud riikide rahapoliitika karmistamine ja intresside tõstmine kerkiva inflatsiooni survel või vajadusest jahutada kinnisvaraturgu.
    Et selliseid ohte vältida, soovitab IMF pankadel hoolega olukorda jälgida ja aegsasti asuda ohtude ennetamiseks intresse järk-järgult tõstma. Seetõttu huvitab loomulikult kõiki neid, kelle laenukoormus sõltub intressidest, kui kiiresti need lähiajal tõusta võivad.
    Intressitõusu prognoose tehakse väga ettevaatlikult. Näiteks Soome Panga värske peadirektor Erkki Liikanen ei olnud nõus seda oma esimeses avalikus esinemises tegema. Ta ütles ainult, et intressitõus peaks kinnisvarahindade tõusu peatama ega tohiks enamikule laenuga majapidamistele liiga koormav olla.
    Soome Panga prognoosis öeldakse, et aastaks 2006 peaks kolme kuu Euribor tõusma 1,3% ja uuslaenude keskmine intress umbes 0,8%. Seega Soome Pank lähiaastail eurotsoonis suurt intressitõusu ette ei näe.
    Inimeste eluasemelaenu võtmine jätkub paljudes riikides rekordilises tempos. Näiteks Rootsis võeti ainuüksi teises kvartalis eluasemelaenu 54,4 miljardit Eesti krooni. Sellele vaatamata jääb Rootsi kodumajapidamiste laenukoorem sissetulekutega võrreldes üksjagu maha teiste oluliste riikide näitajast, mis USAs ja Saksamaal on 112 ja Suurbritannias koguni 129%. USAs müüdi augustis 1,18 miljonit elumaja, 30aastase laenu püsiintress oli alla kuue protsendi.
    Järelevalveorganite rahulikkus on tingitud pikenenud laenutähtaegadest ja madalatest intressidest. Nii on Rootsi pangaliit välja arvestanud, et kui rootslane ostis 1990. aastal Stockholmis maja, mis maksis 2,2 miljonit krooni ja tasus 80% sellest laenuga, siis olid intressikulud ca 15 300 krooni. Kui ta aga praegu ostab kaks korda kallima maja, siis on intressikulud ainult umbes 6450 krooni kuus. Üheprotsendiline intressitõus lisaks aga kulu üle kahe tuhande krooni kuus.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
VKG töötaja ostis omanikelt metallifirma ära “Tean seda ettevõtet läbi ja lõhki”
Viru Keemia Grupi metallkonstruktsioone tootva Viru RMT omanikuks sai Indrek Metsatalu, kes firma omanikelt välja ostis.
Viru Keemia Grupi metallkonstruktsioone tootva Viru RMT omanikuks sai Indrek Metsatalu, kes firma omanikelt välja ostis.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.