Investorite raha voolab turule fondide kaudu

Ajal, mil Tallinna börs jätkab kiratsemist, panustavad investorid üha enam kohalikesse aktsiafondidesse.

Eestis registreeritud kaheksa aktsiafondi maht kasvas Eesti väärtpaberite keskregistri andmeil 2004. aasta kolmanda kvartali jooksul ligi kahe miljardi kroonini ehk tervelt viiendiku võrra. Kaks kolmandikku 327 miljoni kroonisest juurdekasvust on tingitud uue raha sissevoolust, ülejäänud tõusu taga on fondiosakute hinna tõus.

Jagades aktsiafondide kasvu kolmanda kvartali päevade arvuga, saame, et keskmiselt liikus päevas aktsiafondidesse 4?5 miljoni krooni, mis Tallinna börsi keskmise päevakäibe kõrval polegi teab mis nõrk näitaja ning märgib fondide populaarsuse kasvu.

Kuna kõik kaheksa aktsiafondi investeerivad suuremal või vähemal määral Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiatesse, võib väita, et too regioon ongi fondivalitsejate ja ka eestlaste lemmik. Ja miks mitte, kui viimase 12 kuu keskmine fondide tootlus jääb 30% kanti. Tallinna börsil on viimase aastaga vähemalt sama suurt tootlust pakkunud vaid Saku Õlletehase, Hansapanga, Merko Ehituse ja Tallinna Kaubamaja aktsia. Lisaks tuleb öelda, et ühte-kahte aktsiasse investeerides on ka risk fondiinvesteeringust suurem.

Kvartaliga kasvas kõige enam (89%) Euroopa Liidu uutesse kandidaatriikidesse investeeriva Trigoni Teise Laine Fondi maht. Väga kiire kasvuga (45%) oli ka Hansa Ida-Euroopa Aktsiafond.

Kolme kohaliku võlakirjafondi maht, mis on viimastel kvartalitel näidanud pidevat vähenemist, kahanes kvartaliga 1,37 miljardilt 1,33 miljardi kroonini ning kuue kolmanda pensionisamba fondi maht suurenes 131 miljonilt 139 miljoni kroonini.

Eilse börsipäeva võib nii käibe kui ka aktiivsuse poolest silmagi pilgutamata nimetada Hansapanga päevaks. Panga aktsiatega tehti tehinguid 58,2 miljoni krooni eest, ülejäänud väärtpaberite arvele jäi kokku vaid 1,1 miljonit krooni. Tallinna börsi ainukese pangaaktsia andis 65st päeva jooksul tehtud tehingust 47.