Maksuamet asub võlgasid firmajuhtidelt välja nõudma

Gea Velthut-Sokka 05. oktoober 2004, 00:00

?Maksuvõlglaste elu muutub oluliselt keerulisemaks,? kinnitas maksu- ja tolliameti maksuvõlgade sissenõudmise osakonna juhataja Raul Siem. Esimesed konkreetsed nõuded saadetakse välja veel selle aasta sees, lisas ta. Isikuid, kelle postkasti suured võlanõuded peagi potsatavad, Siem siiski veel nimetada ei soovinud.

2002. aasta juulist kehtima hakanud maksukorralduse seadus lubab firma maksuvõla sisse nõuda kolmandate isikute ehk juhatuse liikmete ja tegevjuhi käest, kui maksuamet suudab nende tegevuses leida pahatahtlikkust või rasket lohakust.

Maksuamet on viimase kolme aasta jooksul maha kandnud ehk lootusetuks tunnistanud 583 miljoni krooni ettevõtete maksuvõlga, lisaks veel 290 miljoni eest viiviseid.

Kuigi Siemi sõnul pole ühtegi võlga maha kantud kergekäeliselt, on rahandusministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tiina Vaski sõnul neil plaanis maksuameti 2004. aasta aruande auditi käigus põhjalikult kontrollida maksunõuete mahakandmist.

Paljud maksuvõla maksmisest pääsenud ettevõtete juhid tegutsevad teiste firmade juhatustes ja nõukogudes edasi.

Näiteks kandis maksuamet tänavu maha ligi 14 miljonit krooni ASi Norwes võlast, firma viimane tegevjuht Aleksandr Boiko juhib praegu OÜd Ida-Baltik Grupp, mis tegeleb Jõhvis metalli kogumise ja töötlemisega.

23 miljoni kroonise võlaga hingusele läinud OÜ Brückel juhataja omab ja juhatab OÜd Rada Grupp, mille võlg on samuti juba 2000. aastast saati enam kui kaks miljonit ning algatatud on likvideerimine. Teine sama isiku juhatada olev firma ? riiete müügiga tegelev OÜ Rivango ? on koos intressidega maksuametile võlgu juba 20 miljonit, veel üks tema sama ala firma on võlgu ligi neli miljonit krooni.

Kolme miljoni kroonise maksuamnestia saanud EKE Ehituse lõpetanud Andres Ojavere on seotud kümnete firmadega. Nii näiteks on ta ehitusmaterjalide jaemüügiga tegeleva ASi Elverin nõukogus. Ta oli ka 296 000kroonise maksuvõla tõttu tegevuse lõpetanud OÜ Varivel juhatuse liige ja juhtis likvideerimisel olevat, maksuametile enam kui 100 000 krooni võlgnevat OÜ Akva Kaubandus.

?Võlgu jäämine kui selline ei ole iseenesest karistatav,? kommenteeris Siem. ?Kõiki mahakandmise juhtumeid tuleb käsitleda eraldi. Võib olla, et näiteks suurklient ei maksa arvet ära ning firma lõpetab seetõttu tegevuse. Poleks õige selle eest veel ka ettevõtjaid karistada ja edasist äritegevust keelata.?

Siemi sõnul hoiab maksuamet siiski teravamalt silma peal isikutel, kelle äris on märgata teatav käekiri, näiteks korduvad pankrotid ja pidevad maksuvõlad.

1998. aastal kustutas maksuamet Tallinna Sadama praegusele juhatuse liikmele Allan Kiilile kuuluva veinide maaletoomisega tegeleva ASi Lodijärve J.O.A. 49,3 miljoni kroonise maksuvõla, nimetades seda lootusetuks.

Täna on Kiil ASi Kiil & Ko juhatuse liige ning veidi enama kui kolmandiku aktsiate omanik. Ettevõte saavutas 2002. aastal käibe 29,2 miljonit krooni, tuues samal ajal omanikele 88 000 krooni kahjumit. 2003. aasta oli juba edukam ? teeniti 400 000 krooni kasumit. Ka see firma on olnud pahuksis maksuametiga, kõige suuremaks on võlg kasvanud 2003. aasta mais ? 296 000 kroonini. Praegu ettevõte maksuametile võlgu ei ole.

Allan Kiili sõnul tekkis Lodijärve J.O.A.-l maksuvõlg rumala eksituse või siis lausa pahatahtliku pettuse tõttu ja teise firma süül.

?Meie tegutsesime Harjumaal, kuid Tallinna Punasele tänavale tekkis äkki sama nimega firma. Nende maksuvõlg väänati meile,? selgitas Kiil. Asja uuris ka politsei, protsessid võtsid kaua aega ja intress muudkui kasvas. ?Sisuliselt pidime selle jama tõttu uksed kinni panema,? nentis Kiil. ?Hiljem sai maksuamet ise ka aru, et kõik asjad on valesti, kuid meie ettevõte enam edasi tegutseda ei saanud.?

Kiili sõnul ei ole maksuameti registris seisev info kunagise hiigelvõla kohta teda edaspidises äritegevuses seganud.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Siim Raie hinnangul ei peaks maksuamet iga hinna eest püüdma võlgasid tegevjuhtide vastu pöörata.

Kas maksuamet peab senisest enam püüdma maksuvõlga kolmandate isikute vastu pöörata? Ei peaks. Äriühingu maksuvõlg võib olla tekkinud mitmel põhjusel ? äriplaani ebaõnnestumine, ilmastikukahjud, tooraine ja kasutatava energiaallika kallinemine jms või olla lihtsalt seotud äriühingu arenguetapiga (probleemid käivitamisel näiteks). Lähenemine, et igal juhul tuleb maksuvõlg tegevjuhilt sisse nõuda, on iseenesest õigusvastane. Igal juhul tuleb igasse kaasusesse eraldi süveneda ning käituda seaduses ettenähtud korras.

Kas maksuvõla tekitanud tegevjuhil peaks keelama ettevõtete juhatuses töötamise? Kui peab vastama lühidalt ja üheselt, siis ? ei pea keelama. Vastavad juhud ja sanktsioonid on taas seaduses ette nähtud.

Kas Teie hinnangul kannab maksuamet võlad liiga kergekäeliselt maha? Minu hinnangul ei ole maksuvõlgade mahakandmise puhul küll võimalik rääkida liiga kergekäelisest käitumisest.

Ma kardan, et ettevõtete juhid on nõrgemal positsioonil ? maksuametil on seadusenüansside ja nõksude osas kompetentsus tuhat korda suurem kui tavalisel ettevõtte juhil. Võib hakata juhtuma, et süüdistus visatakse inimesele kaela ning tema peab hakkama tõestama, et midagi pahatahtlikult ei teinud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:47
Otsi:

Ava täpsem otsing