Maksuamet teeb maksuvõlglaste elu kibedaks

ÄP 05. oktoober 2004, 00:00

Maksuvõlglaste elu läheb kibedamaks ? maksuamet on jõudnud nii kaugele, et esitab esimesed nõuded võlgades ettevõtete tegevjuhtide vastu.

Maksuamet on hakanud tõsisemalt tegelema maksuvõlglastelt võlgade sissenõudmisega, kasutades selleks iga seadusega antud võimalust ? see on Äripäeva meelest õige, sest selle eesmärk on kokku koguda maksimaalselt makse. Maksuvõla kustutamine peab olema viimane samm.

Siiani on aastas kustutatud paarisaja miljoni krooni ringis maksuvõlgu. Näiteks kandis maksuamet 2003. aastal maha maksuvõlga 208 miljoni krooni ulatuses, tänavu kaheksa kuuga juba 197 miljonit.

Ka paarsada miljonit krooni on riigieelarves arvestatav summa ? sellega elaks näiteks riigi päästeamet mitu aastat lahedalt ära või saaks välja vahetada oma masinapargi. Kolme aasta võlg kokku on aga juba enam, kui valitsus lisaeelarvega pensionikassasse raha juurde andis.

Kui ettevõte või muu juriidiline isik läks pankrotti või sundlikvideeriti, ei jäänud maksuametil seni muud üle kui võlad korstnasse kirjutada ka juhul, kui võlg oli tekkinud mõne ettevõttega seotud inimese pahatahtlikkusest.

Alates juulist 2002 võimaldab maksukorralduse seadus pöörata võlanõude ka võlgades ettevõtte tegevjuhi ja juhatuse liikmete vastu, kui maksuamet suudab tõestada, et võlad on tekkinud nende süülise tegevuse tagajärjel.

Seda on väga keeruline tõestada, ent mitte võimatu, see nõuab tõsisemat tööd. Küllap seepärast jõuavadki alles nüüd esimesed nõuded võlgades ettevõtete juhtideni.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Siim Raie meelest ei peaks maksuamet pöörama senisest enam maksuvõlgasid tegevjuhtide vastu, sest maksuvõlg võib tema sõnul tekkida mitmel põhjusel ? näiteks äriplaan ebaõnnestub.

Kindlasti tekibki maksuvõlg väga erinevatel põhjustel. Samas teame, et on ettevõtjaid, kelle äriidee paistabki rohkem olevat võlgu jääda, pankrotiga võlad ?andeks saada? ning jälle uut äri ja uusi võlgu teha, ise seejuures lahedat elu elades.

Äripäeva tänane lugu osutab, et paljud ettevõtte pankrotistumisega maksuvõlast pääsenud ettevõtjad tegutsevad edasi teiste firmade juhtorganeis.

Näiteks tänavu 14miljonilisest võlast pääsenud ASi Norwes juht Aleksandr Boiko juhib nüüd OÜd Ida-Baltik Grupp. EKE Ehituse põhja lasknud Andres Ojavere on seotud kümnete firmadega. 40miljonilisest maksuvõlast pääsenud Allan Kiil, Tallinna Sadama praegune juhatuse liige, ajab samuti oma ärisid edasi.

Maksuametil on praegu suuremad võimalused nõuda pankrotimeistritelt võlgu sisse. Õige hõlma ei hakka keegi, selle eest peab vastutama maksuamet. Kui maksuamet ei suuda seda tagada, tuleb kaaluda kõnealuse sätte seadusest väljavõtmist.

Toimetuse arvates ei olegi maksunõude ettevõtte juhtide vastu pööramisel olulisim aspekt raha kättesaamine. Tähtsaim on selle ennetav mõju. Teadmine, et maksuvõla tekitamise eest võib kohtu alla sattuda ja külge saada ka eluaegse riigivõlglase tiitli, suurendab ettevõtete juhtide vastutust oma tegevuse eest ning nii mõnigi pättus jääb tegemata.

Võib-olla piisab ühest pretsedendist, mida maksuamet praegu loomas ongi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:47
Otsi:

Ava täpsem otsing