Tuurakasvatus võtab Eestis tuurid üles

Jaak Võsu on Eestis ainus tuurakasvataja, lähiümbruses tegeleb tuurakalaga vähesel määral üks kalakasvatusfanaatik Soomes. Röövpüügi tõttu looduses peaaegu hävitatud tuuralisi kasvatatakse Euroopas tehistingimustes ? paarikümnes kohas Venemaal ning mitmel pool ka Lääne-Euroopas.

Kaksteist aastat tagasi toodi Eestisse Venemaa kalakasvandusest umbes tuhat siberi tuura maimu, kellest sadakond on tänaseks kasvanud üle kümne kilo kaaluvaks suguküpseks kalaks. Esimesed omakasvatatud tuuramaimud koorusid eelmise aasta algul. Praegu ujub kalatiikides umbes kümme tuhat 200?500 grammi kaaluvat tuurakala. Osa neist hakkab täiendama sugukarja ja osa nuumatakse kaubakalaks.

Võsu prognooside kohaselt toob ta unustusehõlma kadunud külm- ja kuumsuitsu tuuraliha 2006. aastal taas letile. Kahe aasta pärast peaks vääriskala toodang ulatuma juba 100 tonnini. Võsu ei oska praegu öelda, milliseks kujuneb tuura kilohind. Soome poelettidel on kuumsuitsu tuura müüdud hinnaga 20 eurot ehk 313 krooni kilo.

Jaak Võsu kompanjonideks on Põlvamaa kalakasvatusfirma OÜ Karilatsi Kalamajand põhiomanik Mati Vaino ja Lääne-Virumaal tegutsev kalandusspetsialist Rein Tenson. Mehed moodustasid eelmise aasta algul OÜ Störfisch, mis ostis ära Narvas asuva Eesti Elektrijaama juurde nõukogude ajal rajatud kalakasvatuskompleksi. Selle eeliseks on, et tänu elektrijaama katelde jahutusveele püsib sumpades vee temperatuur talvel üle 11 kraadi.

Kahte kalakasvandust kasutades saab luua soojalembesele tuurale vajaliku bioloogilise talve ning tagada kudemiseks ja maimude elus hoidmiseks vajaliku keskkonna. ?Novembri lõpus Karilatsilt viiekraadisest jõeveest Narva sooja vette toodud ematuur tunneb, et ahhaa, kevad on käes ja on aeg kudeda,? räägib Jaak Võsu.

Võsu andmeil on nad seni tuurakasvatusse investeerinud paar miljonit krooni. ?Hädasti oleks vaja uut inkubaatorit, mis tõstaks marjast kooruvate maimude ellujäämisprotsenti kaheksa korda,? seletab Võsu. Störfisch on esitanud PRIA-le taotluse inkubaatori rekonstrueerimiseks.

Eesti Põllumajandusülikooli loomaarsti ja loomateaduste instituudi kalakasvatuse professori Tiit Paaveri sõnul on tuuralised maailmas eelkõige just musta kalamarja ehk kaaviari salakaubanduse tõttu kriitilises olukorras. ?Tuurakasvatus võiks olla see, mis asendab looduslikku tuurapüüki,? räägib Paaver ja avaldab lootust, et aeganõudev ja vaevarikas tuurakasvatus saab Eestis ärilised mõõtmed.

Eestis kasvatatakse vääriskaladest kaubakalana praegu vaid angerjaid. Meriforelli-, lõhe-, siia- ja kohamaime kasvatatakse looduslikesse veekogudesse laskmiseks.

Võsude perekonnale kuuluv Lasita grupp tegeleb peale tuurakasvatuse kinnisvara haldamise, puidutööstuse ja kaubandusega.