Hansapank sai võlakirjade eest Euroopast 12 miljardit krooni

Artikkel

- Uudised
- Annika Matson
- Annika Matson Kald
- 5. oktoober 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hansapank sai võlakirjade eest Euroopast 12 miljardit krooni
?See võlakirjaemissioon on seni suurim Euroopa Liidu uute liikmesriikide finantsasutuste seas,? ütles Hansapanga finantsdirektor Kristina Siimar. Tema sõnul olid seekord suurimad ostjad Saksamaa pangad. Kõige eksootilisemad soovijad olid Korea pangad. 85 protsenti võlakirjaemissiooni märkijatest olid Siimari sõnul pangad, 15 protsenti kindlustus- ja varahaldusfirmad.
Hansapanga aktsia tõusis eile 1,8 protsenti, oma kõigi aegade kõrgeimale tasemele ning sulgus tasemel 115,8 krooni.
Saadava rahaga kavatseb Hansapank paari kuu jooksul rahastada antavaid laene Balti riikides ja osaliselt refinantseerida lühiajalisi laene.
?Võlakirjaemisioon märgiti koguni neljakordselt üle, pakkumisi tuli 31,3 miljardi krooni eest,? ütles Hansapanga treasurer Petteri Lappalainen.
Viieaastased võlakirjad sobivad tema sõnul kõige paremini Hansapanga bilansi tähtaegade struktuuriga. Lappalaineni sõnul plaanis Hansapank alguses emiteerida 7,8 miljardit krooni (500 mln euro) ulatuses võlakirju, kuid raha pakuti pangale niivõrd palju, et otsustati emiteerida 11,7 mld krooni (750 mln euro) väärtuses.
Ka Eesti institutsionaalsed investorid võtsid Hansapanga võlakirjaemissioonist osa. ?Kuigi mitte märkimisväärses mahus,? ütles Lappalainen. Peamine sihtgrupp olid Lääne-Euroopa pangad.
Hansapanga laenuportfelli kasv on Siimari sõnul viimase aasta jooksul olnud prognoositust oluliselt kiirem. Grupi laenuportfell kasvas aastaga 1,4 miljardi euro (21,9 mld krooni) võrra, ulatudes 2004. aasta juuni lõpus 5,1 miljardi euroni (79,8 mld krooni). ?Eriti kiire on laenude kasv Lätis ja Leedus, kus Hansapanga Grupp on sarnaselt Eestiga tõusnud suurimaks eraisikute finantseerijaks,? ütles Siimar.
?Hansapanga laenuportfell kasvab kiiremini kui hoiused ja seetõttu on Hansapank sunnitud võlakirjaturult raha kaasama, et laenuportfelli kiirele kasvule vastu panna,? ütles Hollandi panga ING analüütik David Nangle, kellel on Hansapanga aktsiale hetkel ?hoia?-soovitus ja hinnasiht 112,65 krooni (7,2 eurot).
Ka Suprema analüütik Triin Palge kinnitas, et Hansapangal oli raha vaja laenutegevuse finantseerimiseks ja osaliselt ka olemasolevate laenude refinantseerimiseks. ?Hoiuste kasv jääb ju laenude kasvule alla,? kommenteeris ta.
Palge möönis, et Hansapanga aktsia on viimasel ajal tugevalt ülespoole liikuma hakanud. ?Investorid on viimasel ajal huvi üles näidanud, samas liiguvad ülespoole ka Hansa võrdlusgrupi, Kesk- ja Ida-Euroopa pankade aktsiad,? selgitas ta ning lisas, et ka hiljutine Venemaa uudis toetab aktsiat.
Soovitust ta hetkel muutnud ei ole. Palge soovitab aktsiat hoida ja hinnasiht oli 112,65 krooni (7,2 eurot). ?Kui Hansapanga aktsia ka edaspidi veel rekordeid teeb, oleks korrektne anda ?müü?-soovitus, kuid hinnatrendi vaadates pole see Hansapanga aktsiale õige soovitus, sest hind liigub järk-järgult ülespoole,? möönis Palge.
Hansapanga võlakirja kupong on 25 baaspunkti üle kolme kuu Euribori ehk 3 kuu Euribor + 0,25 protsenti. Kolme kuu Euriboriks oli viimati 2,15 protsenti. Üks baaspunkt on 0,01 protsendipunkti. Võlakirjad müüdi alla nominaali ehk 99,952%ga.
Emissiooni korraldajateks olid Barclays Capital ning Deutsche Bank. Hansapank maksis emissiooni korraldanud pankadele teenuse eest 17,6 mln krooni. Võlakirjad noteeritakse Luksemburgis. Võlakirjade nominaalideks oli 1000, 10 000 ja 100 000 eurot.
Hetkel kuum