Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kerist valides võta arvesse sauna suurust
Decora Pärnu kaupluse juhataja asetäitja Margus Alltoa sõnade kohaselt võib nõutumateks keristeks pidada firmade Harvia ning Kastor toodangut. ?Pärnus ostetakse aga väga palju ka kohaliku firma Härma Metall tooteid,? lisas Alltoa.
Puukeris annab tunduvalt mõnusama leili kui elektrikeris ning on Margus Alltoa hinnangul inimsõbralikum.
Negatiivseks pooleks on aga ilmselt see, et puudega ei jõua ju sauna iga päev kütta.
?Kellel rahaliselt ja ruumiliselt võimalik, saab endale lubada ka näiteks kahe kerisega sauna, mis tänapäeval enam mingi haruldus ei ole,? ütles Alltoa.
Paneelmajades on elektrikeris ainuvõimalik küttekeha ning valikul tuleb kindlasti arvestada kerise võimsuse sobivust sauna kubatuuriga. Põhjus, miks korrusmaja saunades elektrikeriseid kasutatakse, on selles, et suitsugaasi pole kuhugi juhtida.
Elektrikerise paigaldamisel tuleb kindlaks teha, kas majal on piisav elektrivõimsuse reserv, ning kui seda pole, tuleb Eesti Energialt võimsust juurde taotleda. Sellisel juhul tuleb arvestada, et sellega kaasneb vana juhtmestiku ja peakaitsme väljavahetamine.
Korterisauna saab üldjuhul paigaldada ainult 2?15 kW võimsusega elektrikerise. 1 m³ ruumi kütmiseks on vaja 1 kW võimsusega elektrikerist. Kui keris on väikese võimsusega, ei küta see ruumi kuumaks. Kui see on liiga võimas, võib tekkida tulekahju.
Väikeses leiliruumis on mugavam, kui kerise reguleerimislülitid paiknevad küttekeha ülaosas. Selline variant on küll natuke kallim, kuid hõlpsam kasutada.
Ka ei tohiks keris õhust hapnikku ära süüa, paraku on see elektrikerise üks negatiivseid omadusi. Sauna õhuvahetus peab olema nii efektiivne, et oleks tagatud higi ja väljahingatava süsinikdioksiidi kiire äravool leiliruumist.
Puukerise puhul tuleb kasutada traditsioonilist õhu juhtimise skeemi ? värske õhk juhitakse kerise ette, alla või taha ning väljatõmbeava on lae all.
Kui sobiv keris valitud, tuleb järgmiseks sinna juurde soetada kivid. Kerisekivide valimisel on oluline teada, et kivil ja kivil on vahe. On tavalised graniitkivid ja käsitsi savist vormitud kerisekivid. Viimased on mõeldud spetsiaalselt kasutamiseks elektriküttega keristes.
Elektrikerises ei tohi kive laduda liiga tihedalt, vastasel korral ei soojene saun piisavalt. Pärast leiliviskamist on soovitatav jätta keris 15 minutiks tööle, et nii keris kui ka leiliruum hästi kuivaksid. See pikendab kerise eluiga ja puit seisab kauem ilus.
Kerise paigalduskoha valikul tuleb arvestada peale kerise mõõtmete ka ohutuskaugusi ning kasutusel ja hooldusel vajalikke vahekaugusi. Hooldamiseks on vaja kerise ees laiuse ja sügavuse suunas vähemalt meetrist ruumi.
Keris tuleb kindlasti paigaldada piisavalt kaugele põlevatest materjalidest ning ohutusalas ei tohi olla elektriseadmeid või juhtmeid.
Kuigi osavam peremees suudab Alltoa hinnangul ka ise kerise paika panna, soovitab ta siiski professionaali poole pöörduda.
?Näiteks juhul, kui eluase on kindlustatud, ei ole kindlustusfirma minu teada nõus andma garantiid, kui kerise pole paigaldanud spetsialistid,? rääkis Alltoa.
Esimese kütmise võiks uuele kerisele teha väljas või hästi ventileeritavas leiliruumis, kerise paigalduskohal. Esimene kütmine tuleb alati teha ilma kivideta.
Kui keris paigaldatud ja juba ka ilusasti sisse töötatud, siis tuleks seda aeg-ajalt ka hooldada. See pikendab kerise eluiga ning aitab vältida tuleohtu.
Autor: Maria Rähn