RMK oleks sobiv börsiettevõte

Inno Tähismaa 06. oktoober 2004, 00:00

?See on igale ettevõttele kasulik,? kommenteeris RMK börsile viimise võimalust ettevõtte endine tegevjuht ja nõukogu esimees, Eesti metsanduskava üks väljatöötajaid Aigar Kallas. Tema sõnul pole küsimus niivõrd aktsiatega kauplemises, kui avaliku ettevõtte staatuses ja sellega kaasnevas teadmises. ?Toetaks kahe käega,? lisas Kallas.

Kallas on olnud üks RMK efektiivsema majandamise pooldajaid. 1990ndate keskel, kui Eesti riiklik metsamajandamine oli pankroti äärel, asus värskelt EPA lõpetanud Kallas uut süsteemi üles töötama. Esialgu võeti eeskuju Soomest, kus tegutseb sarnane riiklik tulundusettevõte. Hiljem kavandati Norra eeskujul metsa kasvatamise ja varumise lahutamist. Skandinaavia malli rakendamine oleks aidanud tõsta tööviljakust ja sellega suurendada efektiivsust. Sama töö oleks ära teinud kolmandik töötajatest.

Ent möödunud aasta lõpus läksid California ülikooli juures majanduse doktoritööd kirjutava Kallase ja RMK teed lahku. Riigi metsafirma efektiivsem toimimismudel oleks tähendanud poliitilist ?okki, seda eelkõige Rahvaliidule, mis toitub maa- ja metsameeste häältest ning rahast. Sestap võttis Rahvaliidu juht ja keskkonnaminister Villu Reiljan Kallase RMK juhi kohalt maha. Alates veebruarist juhatab RMK tööd Ülo Viilup, kes tuli ettevõttesse likvideeritud Eesti Metsakorralduskeskusest.

Viilup on börsistaatuse suhtes ettevaatlikum. ?See annab vabamad käed otsustamiseks, aga tähendab suuremat riski,? kirjeldab ta börsifirma staatuse mõju. ?Riigil on sekkumise võimalus väiksem.? Samas ei kujuta Viilup ette, mis saab, kui RMK börsiettevõttena ostaks või rajaks mõne saetööstuse. Või kui RMK paneks müüki Viimsi metskonna maad. See oleks ainus võimalus efektiivsust tekitada, samas hakatakse teravalt kritiseerima riigi osalusega ettevõtte tungimist erasektori pärusmaale.

RMK finantsjuht Jaanus Laas märgib, et börsile minek eeldab poliitilist otsust, esmalt praeguse tulundusettevõtte muutmist aktsiaseltsiks. Täna sellist otsust pole. Nii Viilup kui ka Laas valmistavad ette RMK 2005.?2008. aasta arengukava, millelt oodatakse pigem praeguse olukorra säilitamist.

?Tahaks äri teha,? unistab Laas valjult. Äri all peab ta silmas kinnisvaratehinguid, mis aitaks RMK metsamassiive korrastada ja väiksematest lahus olevatest tükkidest loobuda. See tähendaks RMK käsutuses oleva metsa väärtuse suurenemist.

Börsile minek ja sealt raha kaasamine oleks RMK juhtkonna sõnul mõttekas vaid siis, kui taotletakse kiiret laienemist. Näiteks metsa ostmiseks naaberaladel, kas Venemaal või Lätis. ?Muidu on meil kapital metsas olemas, seda pole juurde vaja,? piltlikustab Laas.

Eestis on näiteks Saaremaal metsa kokku ostnud Soome riigi metsafirma. Soome maanteeamet asus tänavu Eestis maanteid ehitama.

Samas võib Viilupi sõnul ka riigiettevõte ilma börsitagi edukalt tegutseda, kui juhtkonnal lastakse teha õigeid asju. Tema sõnul läks näiteks Rootsi metsafirma börsile, ent paar aastat tagasi ostis riik aktsiad tagasi.

Viimastel aastatel on RMK käive küündinud pea miljardi kroonini. Puhaskasum oli möödunud aastal 95 miljonit ja sama tulemust on oodata tänavu. Kuigi raiemaht väheneb, korvab seda metsamaterjali hinna tõus. Metsa hind liigub tõusujoones ja pikemas perspektiivis pole näha vastupidist liikumist.

Lõviosa RMK tuludest tuleb palgi- ja paberipuu müügist. Ligi viiendiku ulatuses müüakse metsa muuks otstarbeks, näiteks küttepuiduks.

Riigimetsa Majandamise Keskus on riigimetsade hoidja ja majandaja.

Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike ? metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 1 063 000 hektarit. Omakorda ligi pool Eesti metsadest kuulub riigile.

Vormilt on RMK riigitulundusasutus, ainus sellise vormiga asutus Eestis. Riigitulundusasutus tähendab, et ühelt poolt on RMK ülesanne riigile metsast tulu teenida, raiudes ja müües metsamaterjali. Teiselt poolt on aga RMK-l ülesanded, mis ei too otsest majanduslikku tulu, aga on kasulikud kõigile: metsalooduse säilitamine, loodussõbralikud metsatööd ja tasuta puhkevõimaluste loomine. RMK korraldab riigimetsades ulukihoolet ning tagab igaüheõigusega seotud metsakasutuse.

RMK peamised tegevusharud on metsamajandus (metsa ja puidu müük, istikute kasvatamine), puhke- ja jahimajandus, kinnisvarategevus ning konsultatsioon.

RMK on üks Eesti suuremaid tööandjaid. Kokku töötab RMKs üle 1300 inimese, neist enamik on professionaalsed metsakasvatajad. RMK peakontor paikneb Tallinnas, asutuse struktuuriüksused kõikjal Eestis. Metsamajanduslikke töid teeb 66 RMK metskonda, taimlamajandusega tegelevad puukoolid. RMK puhkemajanduse tegevusvaldkond jaguneb kaheks: loodushoid ja loodusturism.

Ühest küljest oleks loomulik, et RMK kui riigi suurim metsaomanik ja -majandaja oleks börsiettevõte. Kaudselt oleme me kõik riigimetsaomanikud ja on täiesti loomulik, et meie metsa majandamisest võtaksid osa ka väikeettevõtted.

Samas on RMK-l eriline staatus, mis ei tule talle börsiettevõttena kindlasti kasuks. Nimelt tuleb RMK-l lisaks tegelda metsa kasvatuse ja puhkemajanduse organiseerimisega, mis pärsib ettevõtte efektiivsust finantsinvestorite silmis.

Kindlasti ei oleks RMK kasvuaktsia, pigem oleks ta atraktiivne, kindel ja hästi kaugesse tulevikku vaatav dividendide maksja ? nn orbude ja leskede aktsia.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing