Türgi on huvitav kasvuturg

Sirje Rank 06. oktoober 2004, 00:00

Täna avalikustab Euroopa Komisjon Türgi kohta eduaruande, mis lekkinud info põhjal on kriitiline, ent avab ukse liitumiskõneluste alustamiseks.

?Minu arvates on Türgi väga euroopalik,? ütles Baltika brändi juht Tarvo Jaansoo, kes on ise Türgis käinud vähemalt 30 korda. ?Türklased on harjunud Euroopa firmadega koostööd tegema ja see kujundab ka käitumist.?

Baltika on Eesti 10 suurima Türgist importija hulgas. Jaansoo sõnul on rõivaettevõtete koostöö Türgiga igati arusaadav, kuna palju Euroopa tekstiilitööstust on juba sinna üle kolinud. Baltika ostab Türgist nii kangaid kui ka Eestis disainitud ja Türgis õmmeldud valmistooteid. Viimaste osakaal kasvab. ?Monton, Everman? Kõik toovad Türgist,? ütles Jaansoo, kes peab Türgi eeliseks head tekstiilitööstuse alast oskusteavet, lähedust, kiiret transporti ja tootmise efektiivsust. Kokku oli Baltika impordi maht Türgist mullu 22 miljonit krooni ning selle aasta esimesel poolel 17,4 miljonit.

Türklasi iseloomustab Jaansoo kui sõnapidajaid ja korrektseid partnereid, kes on head kauplejad ning iseloomult vahetud ja emotsionaalsed.

Teiste suuremate importijate seas on automüüjad, kuna mitmetel suurtel autotootjatel on Türgis tehased, ning kodumasinate ja -elektroonika hulgimüügifirmad.

Ottender & Valgmäe AS ning Renerki Kaubanduse OÜ toovad Eestisse Türgi juhtiva kodumasina- ja elektroonikatootja Arcelor tooteid BEKO kaubamärgi all. ?Esimene hoiak Eestis on, et Türgi kaup on odav ja madala kvaliteediga,? ütles Toomas Valgmäe, Ottender & Valgmäe ASi juhataja. ?Selle sooviksin ma kummutada, muidu poleks me siin kümme aastat müüa saanud,? ütles ta.

Ekspordiga Türki tegeleb AS Paljassaare Kalatööstus, mis viib sinna külmutatud paneeritud kalatooteid. Ehkki Türki läks mullu vaid 1,5 ja tänavu loodetavalt 2,3 miljoni krooni eest kaupa, on turg suur ja kiire kasvuga, ütles Paljassaare Kalatööstuse juhatuse esimees Mauno Leppik. Kerge tagasilöök tuli Eesti ja Türgi vahelise vabakaubanduslepingu katkemisest, kui Eesti ühines ELiga. See tõi kalatoodetele tollid, ütles Leppik, kuna ELi ja Türgi vahelise vabakaubanduslepingu tingimused on vähem soodsad.

Leppiku sõnul on Türgi suur, ent veel vaene turg ? keskmine sissetulek on ca 200 dollarit kuus. Ärikultuur aga näeb Türgis igal juhul ette kauplemise, ütles Leppik, muidu võib tehingust ilma jääda. Finantseerimisriskid võiks Türgiga kaubeldes Kredexi kaudu kindlustada.

Eksportijate seas on ka mitmed väliskontsernidesse kuuluvad Eesti firmad, nagu Henkel Makroflex, Velsicol Eesti ja ES Sadolin, mis täidavad tellimusi ja ise turundusega ei tegele. ES Sadolini juhataja Rein Reile sõnul tehakse Türgiga ka arendusalast koostööd. Reile enda mulje Türgist on võrdlemisi euroopalik. ?Minu kolleeg seal on lõpetanud maailma parimad ülikoolid,? ütles ta.

Kokkuvõttes on Eesti-Türgi ärisidemed loiud. Omal ajal asutatud Eesti-Türgi Ärikoda ei ole kuigi aktiivne, ütles selle presidendiks olnud Raivo Vare. Vare näeb siiski Türgi turul perspektiivi Eesti toiduainetele, mööblile, ehituskaupadele ja ehk ka telekommunikatsiooniseadmetele, ehkki see on juba raskem.

Türgi suurima tööstusettevõtte Koc Holding gruppi kuuluv kodumasinate ja -elektroonika firma Arcelik hindab oma positsiooni Eesti turul täna esimese-teise hulka.

?Mullu oli meie käive Eestis 3,5?4 miljonit eurot ning nelja miljonit prognoosime ka selleks aastaks,? ütles eile Tallinnas viibinud firma Arcelik Eesti, Kasahstani ja Ukraina piirkonna müügijuht Atilla Okan.

Türgi firma müüb oma tooteid BEKO kaubamärgi all ning hindab enda omaks viiendiku Eesti kodumasinate turust. Külmikute osas on selle aasta prognoos 25?27%, pesumasinate osas 24%. Türgi turul on Arcelik liider, Euroopas pürib viiendalt kohalt kolme suurima hulka.

Okan möönis, et Türgi firmadel on imagoprobleem ja et BEKO kaubamärki ei tunta. ?Arvatakse, et BEKO on Hiina kaup,? ütles ta. Samas on Koci grupp viimastel aastatel üles ostnud kuulsad Saksa kaubamärgid Grundig ja Blomberg, samuti Briti Leisure ja Austria Elektra Bregenzi. Arceliki arvel on 10% Türgis aastas väljastatud patentidest ning firma inseneride toodang saanud prestii?ikaid auhindu rahvusvahelistel võistlustel.

Rääkides Türgi väljavaadetest ELis, ütles Arceliki SRÜ ala müügijuht Can Dincer: ?Euroopa Liit mängib meiega järgmised kümme aastat. Siis aga paistab, kes kelle uksele koputab ja kas Euroopal on vaja meid või meil Euroopa Liitu.? Türgi trumbiks peab Dincer elanikkonna noorust. Ka ei usu ta, et türklased Euroopa üle ujutaksid. ?Sealt tullakse hoopis Türki, sakslased ja britid juba ostavad Türgis maad üles,? ütles ta.

Eesti-Türgi ärikultuuri võrreldes leidsid Türgi ärimehed, et eestlastest on raske aru saada, kuna türklastega võrreldes räägivad eestlased vähe. ?Meie oleme emotsionaalsed ja mitte alati väga loogilised,? ütles Okan. Igasugused ärisuhted algavad Türgis isiklikest suhetest ja usalduse loomisest.

Türgi majanduse peamised ohukohad on valitsuse suur võlakoorem, mis küünib 204 miljardi dollarini (77 protsenti SKTst) ning tänavu esimesel poolaastal kahekordistunud jooksevkonto defitsiit.

Viimast kannustab tarbimisbuum ? teises kvartalis kasvas eratarbimine 16% ? ning jõudsalt on kasvanud ka investeeringud. Suureks probleemiks on ka erastamise pidurdumine ning riigifirmade ebaefektiivsus ? Türgi riiklikul elektritootjal on hinnad maailmas ühed kõrgeimad ning kinni on olnud ka sideteenuste turu areng.

Ettevõtte tulumaks on Türgis 33% ning ka sotsiaalmaksud on kõrged. Ettevõtjate elu teeb raskeks ka liiri ebastabiilsus ja sagedased muudatused seadustes.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing