Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äripäev on liberaalse majanduspoliitika eestkõneleja
Täna 15aastaseks saavas Äripäevas on juhtkirjad ilmunud üle 10 aasta. Juhtkirjades sõnastab Äripäev toimetuse majanduspoliitilised seisukohad ja juhtkirjade abil lööb leht kaasa Eesti ühiskonnas toimuvates diskussioonides.
15 tegevusaasta jooksul on Äripäev alati toetanud turumajandust ja liberaalset elukorraldust. Meie eesmärk on aidata juhtkirjade abil kaasa jõukama, avatuma ja eetilisema ühiskonna tekkimisele ja me usume, et parim viis selleks on riigi võimalikult vähene sekkumine eraisikute ja ettevõtjate tegevusse. Äripäev pani oma seisukohad juba aastaid tagasi kirja ja pole neid muutnud.
Oleme veendunud, et inimesed oskavad ise kõige paremini oma elu korraldada. Poliitikud ja ametnikud ei ole need, kes suudavad ettevõtjale öelda, mis on temale kõige parem ja kuidas ta peab käituma.
Sellest põhimõttest tulenevalt oleme toetanud madalat maksukoormust. Peame üheks Eesti saavutuseks investeeringute tulumaksust vabastamist ja ühetaolist maksusüsteemi. Maksude tõstmise soov tähendab seda, et riik soovib inimeste sissetulekust suurema tüki ära haugata, et seda siis poliitikute paremal äranägemisel laiali jaotada. Maksukoormus on Eestis püsinud suhteliselt madalal.
Oleme teinud kogu oma tegevuse jooksul avaliku sektori kulutuste suhtes kriitilisi tähelepanekuid. Kui riik korjab meie kõigi sissetulekult maksudena enda kätte suuri summasid, siis peavad poliitikud ja ametnikud seisma hea selle eest, et neid summasid kasutatakse efektiivselt. Kahjuks ei ole avaliku sektori kulusid suudetud otsustavalt kärpida.
Me seisame juhtkirjades väikeettevõtjate huvide eest, sest väikeettevõtjad on majandusarengu mootoriks. Väikefirmasid on suurfirmadest arvuliselt rohkem ja ka näiteks investeeringute maht 1-9 töötajaga ettevõtetes kokku on samas suurusjärgus 250 ja enamale inimesele tööd andvate ettevõtete koguinvesteeringutega.
Suurettevõtjatel on ka kergem oma seisukohtadele poliitilist toetust saada, sest suuri on vähem, nad on organiseeritumad. See on põhjus, miks me kriitiliselt jälgime kohaliku omavalitsuse või riigi suhteid suurettevõtjatega ning nõuame, et erinevate hangete korraldamine oleks läbipaistev.
Oleme olnud ka turukaitse meetmete vastased, näiteks ei toeta me kaitsetollide kehtestamist, sest see soosib konkreetse piirkonna ettevõtete tegevust ja tekitab ebavõrdset konkurentsi.
Äripäeva ei rahulda Eesti aeglane majanduskasv. Eesti ühiskond on veel liiga vaene, et leppida 5-6 protsendi suuruse aastase kasvutempoga. Seetõttu oleme ka soovitanud seada Eestis eesmärgiks 10protsendilise majanduskasvu saavutamine.
Äripäevale on ette heidetud, et me oleme Reformierakonna häälekandja. Sellistele etteheidetele on andnud alust see, et Äripäeva maailmavaade kattub kõige rohkem Reformierakonna seisukohtadega. Me ise ei suhtu aga taolistesse etteheidetesse tõsiselt. Pigem on meil väga hea meel, et pärast viit aastat liberaalse turumajanduse eest seismist tekkis Eestisse ka erakond, kes samu põhimõtteid toetab.
Juhtkiri on ajalehe kui institutsiooni seisukoht. Kuna juhtkiri esindab terve toimetuse arvamust, siis ei pane me juhtkirja alla selle kirjutanud inimese nime.