Eriline nähtus majanduslehtede seas

Teiste Euroopa majanduslehtedega võrreldes saab tõdeda, et Äripäev on majanduslehtede seas üsna eriline nähtus.

Äripäeva lojaalsemaid lugejaid ehk neid, kes on Äripäeva tellinud ja lugenud üle kümne aasta, on muuseas 300. Kauaaegsed lugejad kindlasti mäletavad, et Äripäev pole alati ilmunud igal äripäeval. Alustas Äripäev nädalalehena, seejärel ilmus kaks, siis kolm korda nädalas. Päevaleheks muutus Äripäev alles 1996. aastal.

Mul on meelde jäänud päevaleheks muutumisele eelnenenud vaidlused rootslastest omanike ja nende esindajatega. Nad olid veendunud, et Eesti turg on majanduspäevalehe jaoks liiga väike ja vaene.

"Arvestage, et ilmumistiheduse tõusmisel ei saa te sentigi juurde reklaamist, te ei saa eriti tõsta ka tellimishinda," raius nõukogu esimees Hasse Olsson. "Samas kasvavad märgatavalt teie kulud tööjõule, paberile, trükkimisele, levitamisele! Kuskil maailmas pole nii väikese turu jaoks iga päev ilmuvat majanduslehte! Miks te tahate oma elu nii keeruliseks teha ja häid marginaale alla suruda?!" Kuidagi õnnestus nad ikkagi ära veenda ja 1997. aastal tegi Äripäev oma pikalt parima majandustulemuse.

Majanduspäevalehe tegemine miljonile eestlasele on end omanikele kuhjaga ära tasunud!

Bonnieri üheksa majanduslehe seas on Äripäev Rootsi Dagens Industri ja Taani Börseni järel kolmas absoluutkasumi tooja ja dividendide maksja. Väike Eesti on eespool 39miljonilisest Poolast, 8miljonilisest Austriast, 4-5miljonilisest St Peterburist, 3,7miljonilisest Leedust jne.

Eriline on Äripäev ka oma makstud tiraaEi poolest. Kasutan meelega väljendit makstud tiraaE, sest ajalehte suures koguses trükkida ja seda siis tasuta või sümboolse hinna eest levitada ei ole väga suur kunst. Äripäeva makstud tiraaE on praegu veidi üle 18 000. Äripäeval on 17 700 tellijat ja iga päev müüakse lehte kioskis ca 350 eksemplari. Meediast kõrvalseisja jaoks pole need just vapustavalt suured numbrid.

Aga kui hakkame Äripäeva võrdlema teiste Euroopa majanduslehtede makstud tiraaEidega, siis selgub, et riigi miljoni elaniku kohta ostetakse majanduslehte kõige enam Eestis! Äripäev on varem reklaamides hõisanud, et oleme maailmas kolmandad, et soomlaste Kauppalehti ja norralaste Dagens Näringsliv on eespool. Aga siis oleme jätnud arvestamata, et Norras elavad ainult norralased ja Soomes elavad vaid soomlased, vabandust, 8% on ka rootslasi, ent nad oskavad kõik soome keelt!

Aga Eestis on eestlasi veidi alla miljoni! Ja kuigi Äripäeva loeb ka 25% vene keelt kõnelevatest juhtidest, on Äripäev ikkagi suunatud eestikeelsele lugejale. Ja isegi kui liidame miljonile veel 100 000 inimest, kes eesti keelest aru saavad, ei muuda see pilti.

Oma sihtturul on Äripäev Euroopas kindlasti, aga ilmselt ka maailmas kõige loetavam ärileht.

Ma ei saa jätta märkimata, et Äripäev on Euroopas ka nende väheste majanduslehtede seas, mis lugejauuringute põhjal on otsustajate seas enam loetud kui riigi juhtiv päevaleht.

Lisaks Eestile on ärileht otsustaja laual esimene eelistus veel Rootsis, Taanis, Norras, Belgias, Saksamaal ja Itaalias.

Äripäeva rekaamikäive tuleb tänavu ca 57 miljonit krooni. Selle tulemusega jagab Äripäev Eesti Ekspressiga lehtede seas 2.-3. kohta. Vaid 10-15 protsendiga jääb Äripäev alla Eesti suurimale üldhuvi päevalehele Postimees.

Vaatame kõrvalriikidesse. Näiteks Soomes on Kauppalehti ja Helsingin Sanomate reklaamikäibe vahe peaaegu neli korda.

Samuti on mõttetu võrrelda Lätis Diena ja Dienas Biznessi käivet või Leedus Lietuvos Rytase ja Verslo Zhiniose reklaamikäivet - vahe ikka enam kui kaks korda. Sama asi on Taanis, Norras, Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias jne.