Euroraha alternatiiviks uutes innovatsiooniprojektides on riskikapital

Edukus on võime kulgeda ühest ebaõnnestumisest teiseni kaotamata entusiasmi, on öelnud Sir Winston Churchill. Seda Churchilli motot tasub meeles pidada, kui ELi programmidest toetust taotled, sest seal on konkurents väga tihe, ütles sihtasutuse Archimedes konsultant Tarmo Pihl seminaril "Ületades piire - edukad väikeettevõtted".

Pihli sõnul pakuvad ELi programmid ettevõtjale head võimalust maandada oma tootearendusriske avaliku sektori rahaga ning kaasata oma projekti teadusarendustegevuse tippude unikaalseid teadmisi.

Teadusarendustegevusele ja innovatsiooni edendamisele orienteeritud ELi programmide maht on 500 miljardit eurot, sellest vähemalt 20 miljardit on kavandatud innovatsiooni edendamiseks, millest omakorda 4,1 miljardit on mõeldud IT-sektorile.

Raamprogrammides on oluline koht väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel (SME), sest SMEd loovad üle 90% uutest töökohtadest ja toodavad üle 50% rahvuslikust rikkusest. Kuuendas raamprogrammis on SMEdele kavandatud üle 2,1 miljardi euro.

Et sellest rahast osa saada, peab projekt, mida ettevõtjad kavandavad, aitama täita ELi eesmärke. "ELi raha teenib laiemaid eesmärke kui teie toote rahastamine," märkis Pihl. Samuti peab projekt olema rahvusvaheline. Teisisõnu pääseb programmirahadele ligi vaid rahvusvaheliste konsortsiumide kaudu.

Kui aga ELi toetuse taotlemine tundub aeglane ja keerukas, võib kasutada riskikapitali, mis on kiirem võimalus oma idee elluviimiseks raha leida, väitis Pihl.

Riskikapital ei piirdu vaid rahaga. Riskikapitalist on alati inimene, kellel on omad väärtused. Kui sa valid valede väärtustega riskikapitalisti, tuleb sealt probleeme, rääkis Eesti esimese riskikapitalifirma Martinson Trigon Venture Partners üks rajaja Allan Martinson.

Martinson soovitas vaadata, mis inimesega on riskikapitalisti näol tegu, mida ta on teinud ja mis on tema väärtused.

Martinson ütles, et nende esimene finantseerimise kriteerium on, et nad orienteeruvad kõnealusel tegevusalal, ning teine, et see meeldib neile. "See projekt, millesse me investeerime, peab maailma muutma, muidu me ei investeeri," kinnitas Martinson.

Martinsoni sõnul mõistavad nad erinevaid tööstusharusid, ITd, uut meediat, turvatehnoloogiat. Samas on hulk valdkondi, mida nad ei tunne, geneetika näiteks. "Kuid me oleme valmis õppima," lausus Martinson.

Ehkki alati saab minna välismaale raha küsima, on Eesti oma riskikapitali mõte selles, et anda signaali rikastele investoritele: valitsus on valmis võtma riske ja Eestit edasi viima, nüüd on sinu kord osaleda.

Eestlaste probleem on see, et nad ei mõtle uutele turgudele, rahvusvahelisusele, uuendustele, teadmistepõhisele majandusele. "See on probleem, et meil ei ole teadmistepõhist majandust," ütles Allan Martinson.