Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas 15aastane firma on ka edukas?

Mihkel Pärjamäe 08. oktoober 2004, 00:00

Firmad, mis on saanud 15aastaseks, on püsinud tänu inimestele. Saavutus on see igatahes. Aga kas ka edu - see ei ole kindel.

Firma asutamine pärast nõukogude perioodi oli paljudele inimestele eelkõige vabaduse saavutamise vahend. Kas loodetud vabadus on ka saavutatud? Paljud inimesed seostasid vabadust eelkõige finantseduga. Täna on selge, et ainult finantsedust ei piisa. Vabaduse mõiste meie teadvuses on arenenud kaugemale.

1953. aastal, pärast Korea sõja lõppu, alustas psühholoog Edgar H. Shein ameeriklastest sõjavangide uuringuid. Uuringu teema oli "ajupesu"või pehmemalt öeldes "sundiv mõjutamine". Sõjavangide uurimise tulemuseks oli hiljem Sheini poolt arendatud õppiva organisatsiooni teooria. Tänaseks 15aastaseks saanud firmad on asutatud 1989. aastal - seega on firmade asutajad läbinud eelnevalt nõukogude "sundiva mõjutamise". Võib-olla see on ka põhjuseks, miks need firmad on püsima jäänud - inimesed, kes nendes organisatsioonides on olnud alusepanijad, on õppinud kindlaks jääma ka siis, kui sund keskkonnast on väga tugev. Ajupesu fenomeni tundmine viib õppimise mõistmiseni.

Usun, et need firmad on olemas tänu inimestele, kes alustasid, arendasid või võtsid mingil hetkel üle omaniku või juhirolli. Mõne firma puhul võib-olla tegemist ka juhuste kokkusattumusega - erakordselt hea äriidee, juhuslik kontakt, õigel ajal tulnud abi uue investori või vahetunud juhi näol. Teostajad peavad aga ikkagi olema inimesed, kelle kohta James Collins on öelnud: "Nad tegutsevad, jälgides eelkõige pikaajalist perspektiivi, asetades samal ajal endale suuri nõudmisi ka lühiajalises perspektiivis".

Tänapäeval on ka lääne kultuuris teada, et edukad juhid ei õpi lineaarselt, nagu koolis õpetatakse. Akadeemiline probleemide lahendamine ja praktilises elus toimetulek vajavad erinevat lähenemist. Inimesed, kes on võimelised arendama firmat, mis püsib ja on edukas, on seega väga kõrge isikliku õppimisvõimega. Nagu ajupesu ja õppiva organisatsiooni uurimine on tõestanud - arengu üks tingimusi on valu. Nii nagu sündimisel on valu ja õnn käsikäes, on ka hilisemas arengus alati valu olemas.

Mitmed Eesti 15aastastest firmadest on teinud suuri strateegilisi muutusi. Võime muutuda koos keskkonna tingimustega on üheks edukuse allikaks, kuid paradoksaalselt on teiseks püsimajäämise võimaluseks endale kindlaksjäämine ja mittemuutumine. Strateegiliselt on eelkõige oluline õige valdkonna leidmine, kus püsimine pikaajaliselt on võimalik. Enamik metallivahendusfirmasid ja suhkruvati tootjaid on tänaseks kadunud. Alati, isegi rasketel aegadel on turgu sellistele ettevõtmistele, mis tegelevad põhitoiduainetega ja baasteenustega. Paradoksaalselt tõuseb rasketel aegadel näiteks ka restoranide ja baaride käive.

Kas 15 aastat tähendab ka edu? Muidugi on tegemist eduga teatud määral - enamik ettevõtteid sureb ju enne kümneaastaseks saamist. Sureb ka keskkonnas, kus ettevõtlus on aastasadu arenenud ja peaks olema inimestesse geenidega juba "sisse kasvanud".

Kindlasti on püsimajäämine üks edu eeldusi - ka inimesena ei saa ma ennast edukaks nimetada, kui mind ei olemas. Kuid lihtsalt elamine ei tähenda paljude inimeste jaoks edu, paljude firmade jaoks võib püsimine tähendada lõputuid piinu. Ettevõte saab teha suitsiidi, alustades likvideerimisprotsessi, rasked haigused viivad pankrotini.

Laura Nash ja Howard Stevenson (HBR, veebruar 2004) väidavad, et täielik edu firma jaoks nõuab vähemalt nelja komponenti: õnnelikkus, saavutus, tähtsus (st kas see tähendab väärtust teiste inimeste jaoks?) ja pärand (st kas on loodud eeldused, et ka tulevikus saavutatakse edu?).

Seega tõeliselt edukas firma võib elada saja-aastaseks nagu inimenegi, olles samal ajal ka õnnelik, terve (ettevõtte jaoks tähendab see finantsedu) ja jätkusuutlik. Kui me mõistame edu laiemalt kui ainult finantsedu hetkel, siis saame ka aru, et sellistest firmadest sõltub mitte ainult firma loojate, vaid kogu ühiskonna vabadus. Nagu Nash ja Stevenson rõhutasid - täieliku edukuse üks komponent on väärtuse loomine teiste jaoks. Mida rohkem saavutatakse täielikku edu, seda suurem on firmaga seotud ja ka inimeste vabdus. Paradoksaalselt on firma vabadus seotud teistega (firmade inimestega) - mida suuremat väärtust firma annab, seda suurema vabaduse saavutab.

Firma vabadus tähendab firma omanike, juhtide ja töötajate suuremat vabadust tegutseda, otsustada või ennast teostada. Kuid paljude vabade inimeste olemasolu ühiskonnas tähendab ka ühiskonna vabaduse kasvu. Vabadus tähendab väiksemat sõltumist elu igapäevastest pisiasjadest ning võimet keskenduda igaühe jaoks olulistele väärtustele. Seega ei ole vabadus kõigi jaoks ühesugune, vaid sõltub indiviidi väärtustest.

Kui me korraldaksime kokkutuleku üle 70aastastele inimestele, siis kas see on edukate kokkutulek? Ainult osaliselt - mitte kõik ei ole õnnelikud, terved, väärtuslikud ka teiste jaoks ja jätkusuutlikud. Nii ka firmad - paljud nendest 15aastastest on edukad, kuid kas ka väärtuslikud ja jätkusuutlikud? Kui kõik komponendid on olemas, siis on ka loodetud vabadus - täielik edu - kätte võidetud ja selliseid firmasid on lootus viie aasta pärast õnnitleda 20. aastapäeva puhul.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:46
Otsi:

Ava täpsem otsing