Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

TAehhimaa meelitab turiste enam kui 200 lossi ja SPAdega

Tõnis Arnover 08. oktoober 2004, 00:00

Eesti rännurahvas on endise idabloki riikidest TAehhi Ungari kõrval juba ammu avastanud, seepärast tundub sealsetest turismivõimalustest kirjutamine nagu pagari lapsele saia pakkumine, aga ehk kõik veel ei tea, kui üllatavalt mitmekihiline on see maa.

Nii mõnigi turismifirma aitab Prahas ära käia paari tuhande krooniga. Hea otseühenduse on loonud õige soodsate hindadega Tallinna-Praha lennuliini avamine. Ja huvilisi jätkub. Isegi andunud kvejki fännid - teate neid küll, kes kõikvõimatul juhul seda raamatut tsiteerida armastavad - olla üheskoos TAehhis kõigile kvejkiga seotud pühapaikadele tuuri peale teinud. Ja kui kõigele lisaks kohalikus lokaalis veel jutu kõrvale kümne krooniga hüva TAehhi õlle ka ette saab, siis meenutab see juba natuke soomlaste Tallinnas käimist.

Häda on ainult sellest, et niisugused kiirreisid kipuvad jääma liiga pealinna Praha keskseks, mis pole ka muidugi paha, sest Praha vanalinn on suurim UNESCO (ÜRO haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsioon) kaitse all olev üksikobjekt ja igati meeleolukas ning tore paik. Aga kuna vanalinna labürinttänavad viivad välja kõik ühte kohta, mõistagi Karli sillale, siis voorivad kogu maailma turistid sinna kokku nagu kärbsed kärbsepaberile.

Kõik kohad on täis tänava- ja mustkunstnikke, kõikvõimalike meenete pakkujaid, turiste ja muidu päevavargaid, kellest igaüks otsib oma. Kostavad fotoaparaatide klõpsatused ning mõnusad dEässirütmid. Keda melu on ära tüüdanud, need lontsivad rammetult laiali, kes üles Hradcanyle, kes mõnda tänavarestorani einet võtma, kes kirikusse kontserdile.

Kahjuks või õnneks ei ole Praha veel TAehhi, nagu Tallinn ei ole Eesti. Üritaks teha hoopis nii, et jätaks Praha TAehhiga tutvumisel järelroaks, maiuspalaks, ja alustaks ringkäiku kuskilt hoopis mujalt. Aga kust?

TAehhi on vaene rikas maa. Asudes kunagise Habsburgide impeeriumi südames, kuulus ta enne teist ilmasõda maailma 12 rikkama riigi hulka. Õnneks jättis sõda, kus suurriigid temaga alatult käitusid, rohked ajaloomälestised enam-vähem puutumata, nii et nüüd piisab, kui need ainult kommunismitolmu ja unustuse alt uuesti klantsima lüüa. Ja seda TAehhi ka raha- ja jõudumööda teeb. Kokku on seal 13 UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvat kaitsealust objekti, mis on nende suurim kontsentratsioon Kesk-Euroopas, ning üle kahesaja rahvale vaatamiseks avatud lossi, üks uhkem kui teine.

Ja ikkagi, kust siis alustada? Küsin seda TAehhi turismiameti välissuhete direktorilt Barbora Belikovalt. Tema soovitab tutvust alustada mitte Böömimaalt, vaid Määrimaalt, ja varuda selleks vähemalt viis päeva. "Kuigi TAehhi on suhteliselt väike maa, on see miinimum, kui tahetakse midagi näha ja end mõnusalt tunda," arvas ta.

Autoga Poolast tulles oleks kõige mõttekam alustada Olomoucist, kunagisest Suur-Määrimaa keskusest, kus on mitmeid gooti ja baroki ajastu kirikuid ja losse.

Edasi võiks tee jätkuda KromeriEi. Selles UNESCO kaitse alla olevas barokses lossis oli kunagi Olomouci piiskopi residents, kus nüüd saab vaadata TAehhi üht parimat keskaja kunsti kogu ning kiigata kunagisse piiskopi veinikeldrisse. KromeriEis, millele anti veinitegemisõigus juba 1345. aastal, hakkab aimu saama, et ollakse lähenemas TAehhi peamisele veinipiirkonnale. See asub KromeriEist allpool kolmnurgas Znojmo-Brno-Uherske HradiAte ja selle keskus on Valtices, mille lähedal mägede vahel on ilusad järved, mille kaldal ööbida.

1430. aastal ehitatud Valtice lossis oli kunagi üks suuremaid aristokraatia veinikeldreid, kuhu korraga mahtus 650 000 liitrit veini. Nüüd on seal TAehhi rahvuslik veinikeskus, kust saab osta ka tolle kandi parimaid veine. Nagu ütles veinikeskuse juhataja dr Marek Spalek, on selle piirkonna parimad valge veini sordid Valtelina, Müller-Thurgau, Rhine Riesling ja Pinot Blanc. Punast veini tehakse vähem, nimetada võiks neist St Laurenti, Zweigeltrebet ja kohapeal aretatud Palavat ning Andréd. Enamikku neist saab mekkida lähikonna veinikeldrites, mis jäävad Mikulovi, Znojmo, Velke Pavlovice jt ümbrusse.

Edasi on valida, kas sõita Brnosse, mis on suurte messide linn, või keerata järjekordselt UNESCO kaitse all olevasse Trebicisse, kus juudi ja kristlik kultuur on sajandeid rahulikult kõrvuti elanud ning kus on Euroopa üks paremini säilinud juutide kvartaleid.

Järgnevalt võib ära käia Telci ilusas renessansiajastu lossis ning siis keerata Trebonisse, kus jällegi ilusad järved, SPA ning Belikova sõnul hea kala püüda.

Ah jaa, unustasin, et Määrimaale kui TAehhi usklikumale poolele jäävad mitmed palverännakukohad. Järelikult tuleb neist huvitatutel lisaringe teha. Üks niisugune paik on Krtiny, kuhu on palverännakuid tehtud juba keskajast peale. Edasi tuleb käänak TAehhi edelanurka, kuhu jäävad tuntud õllelinn Ceske Budejovice ja TAehhi üks tõelisi pärleid Cesky Krumlov, kus XIV sajandi keskpaigast pärit lossikompleks loob küllalt eheda keskaegse meeleolu. Teel Prahasse ei tohiks muidugi mõista jätta sisse keeramata TAehhi võib-olla kõige tuntumasse, KarlAtejni lossi. Selle suurejoonelise gooti lossi on ehitada lasknud TAehhi kõigi aegade kuulsamaid valitsejaid Karl IV.

Edasi on juba igaühe vaba valik, kuhu pärast Prahat keerata. Kas ülespoole, kuhu jääb Vltava ja Labe jõe orgudesse omakorda Böömimaa veinipiirkond ja veinilossid, nagu Melnik või Roudnice nad Labem. Või kaeda kkoda linna Mlada Boleslavi, kus on uhke muuseum kkoda autotootmise saja-aastasest ajaloost.

Kellel aga selleks ajaks juba lossimürgitus peale tulnud, käänaku reisi lõpul rahumeeli tervisevetele riigi lääneosas, kus Karlovy Vary, Marianske Lazne ja FrantiAkovy Lazne moodustavad kuldse SPAde kolmnurga. Kuulsaim neist on kahtlemata Karlovy Vary, millele jällegi aluse pannud Karl IV ja kus on tervist kosutanud paljud maailmakuulsused.

Nii saabki TAehhile enam-vähem ringi peale. Liiklus on rahulik ja teed head. Eestlasest ärimees Karl Renser, kes 1980. aastatel Talleksi esindajana TAehhoslovakkias töötas ja siis suureks TAehhi fänniks sai ning tihti tööasjus seda riiki külastab, ütleb, et ei ole näinud seal ühtki kruusateed. Ei jää muud üle, kui Renseri sõnu kinnitada. Ainsa klausliga, et ringi tasub sõita väiksematel ja võib-olla veidi kehvematel teedel, kus see-eest avaneb palju põnevamaid vaateid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:27
Otsi:

Ava täpsem otsing