TKP vankus juba enne moratooriumi

Äripäevas Tartu Kommertspanga (TKP) tegevuse kohta ilmunud artiklid kummutavad väite, justkui oleks panga kadumises süüdi kehtestatud moratoorium.

Juba 1992. aasta aprillis kirjutas Äripäev sellest, kuidas Tartu Kommertspank venitab raha üleandmisega. See oli aeg, kui polnud veel Eesti krooni ning arveldused toimusid rublades või valuutas. Äripäeva ajakirjanik Peeter Raidla kirjutas, kuidas toimetusse tuli kooperatiivi Kuto raamatupidaja ja kurtis, et pank ei suuda klienti korralikult teenindada. Nii näiteks saabus 19. märtsil tehtud ülekanne kohale alles 7. aprillil. Kaks hilisemat rahaülekannet polnud enam kui nädala jooksul üldse kohale jõudnud. Tegemist oli 7000 Soome marga suuruste summadega. Toona olid pangad kohustatud ülekandeid tegema 48 tunni jooksul.

Mõned kuud hiljem, 1992. aasta juunis enne rahareformi kirjutas Äripäev Eesti Panga infole tuginedes, et paljud firmad avavad välismaal kontosid, sest Eesti kommertspangad, kaasa arvatud Tartu Kommertspank, pole kuude kaupa suutnud raha üle kanda. Tartu Kommertspanga kohta oli saabunud väga palju kaebusi. "Välispartnerid ootavad ülekandeid, aga neid miskipärast ei tehta," ütles Äripäevale toonane Eesti Panga valuutaosakonna peaspetsialist Märt Karmo.

Augustis pöördus Äripäeva poole prantslane Roger Bonnard, kes kirjeldas, kuidas oli Saaremaal talu ostmiseks lasknud Prantsusmaalt üle kanda 2000 dollarit, aga polnud mitme kuu jooksul oma raha Tartu kommertspanga kontorist kätte saanud. Raha saabus kuus nädalat hiljem, sellega läks prantslasel luhta kinnisvaratehing. "Tartu Kommertspank on maailma halvim pank," kirjutas Bonnard ja lubas teavitada juhtunust Soome ning Rootsi ajalehti.

Lisaks kirjutas Äripäev sellest, kuidas Tartu pank oli ameeriklastest turistidele vahetanud Soome marku kroonide vastu kursiga 1,8, ehkki ametlik kurss oli 2,9.

Veel mõned kuud hiljem, 17. novembril 1992. aastal, algatas keskpank Tartu Kommertspanga suhtes moratooriumi-menetluse. Pangast ei saanudki enam asja.