Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Fosforiidilinn õitseb jälle
Maardu territooriumi võib jaotada mõtteliselt neljaks piirkonnaks: endise keemiakombinaadi ala, Kallavere küla, Muuga suvilaterajoon ja Vana-Narva mnt tööstusrajoon. Viimane hõlmab ligi 4 km2 suuruse maa-ala. Hetkel on tegutsemas peamiselt suurtootjad -ja ladustajad ning transiitkauplejad. Piirkonda on tänaseks koondunud üle 50 ettevõtte ning nimistu täieneb hoogsalt. Tööstuspiirkonna viimaste aastate areng on olnud muljetavaldav. Üha enam ettevõtjaid eelistab tootmist alustada või üle tuua sellesse tsooni tänu suhteliselt madalatele kinnisvara hindadele ning tööjõu kättesaadavusele.
Kaugeltki ei piirduta olemasolevate ehitistega ja nende renoveerimisega. 2005. aasta esimeses pooles on valmimas mitmeid kaasaegseid lao- ja tootmiskomplekse Vana-Narva maanteel ning valmib tehnopark.
Maa hind jääb vahemikku 100?300, kohati kuni 500 krooni ruutmeeter, sõltuvalt ehitusvõimalustest ja/või kommunikatsioonide olemasolust. Olemasolevad laopinnad on reeglina vanemad kui 10 aastat. Paljud neist on tänaseks renoveeritud või on remonditööd planeeritud. Üüri hinnad on vahemikus 30?70 krooni ruutmeeter, sõltuvalt kvaliteedi tasemest.
Büroopindade üüriturg praktiliselt puudub kuna valdavalt on tegemist tootjate või ladustajatega, kes kulude kokkuhoiul on loobunud eraldi büroopindade vajadusest. Üürihinnad 50?100krooni ruutmeeter.
Arengu pidurdajaks seni on olnud suhteliselt kehv teede olukord, mille positiivset lahenemist on oodata 2006.?2007. aastal, kui alustatakse hiidprojekti ? Väo-Maardu teelõigu ehitust. Võrreldes teiste Tallinna lähiümbruse tööstuspiirkondadega on miinuseks olnud piirkonna kehv reputatsioon, mis küll kohalolijate kinnitusel on tänaseks möödanik.
Autor: Harry Truu