Juhtkonna roll firma raamatupidamises suureneb

Marju Põldniit 11. oktoober 2004, 00:00

Eelmise äriühenduse standardi kohaselt oli võimalik äriühendusi, mille omandajat ei suudetud määrata, kajastada nn pooling-meetodil. Uue juhendi kohaselt on lubatud kasutada aga ainult ostumeetodit. Selline nõue tugineb eeldusele, et kõikide äriühenduste puhul on võimalik omandaja kindlaks määrata. Juhendis on toodud täiendavaid näiteid selliste asjaolude kohta, mis näitavad, kes on tehingus omandaja ja kes omandatav.

Pooling-meetod (ehk ühinevate ettevõtete varad ja kohustused liidetakse nende bilansilistes väärtustes ning firmaväärtust sellisest kajastamisest ei teki) ja ostumeetod (ehk ühendatava ettevõtte netovara liidetakse ühendaja netovarale selle õiglases väärtuses ning soetatud netovara õiglase väärtuse ja soetusmaksumuse vahe kajastatakse firmaväärtusena) võivad anda väga erineva tulemuse. Eelpool kirjeldatud muudatus lõpetab olukorra, kus kahe ettevõtte aruanded ei ole omavahel võrreldavad vaid seetõttu, et juhtkonnale on jäetud nn manipuleerimisruumi, et otsustada, kas kasutada ostumeetodit või pooling-meetodit.

Kui äriühenduse tulemusena tekkiv positiivne firmaväärtus ehk soetusmaksumus on suurem kui soetatud netovara õiglane väärtus, siis vana äriühenduse standardi järgi kajastati seda firmaväärtust soetusmaksumusena, millest oli maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langused. Kulumit arvestati lineaarsel meetodil vastavalt firmaväärtuse kasulikule elueale eeldades, et üldjuhul see ei ületa 20 aastat.

Uue standardi puhul ei amortiseerita enam positiivset firmaväärtust. Vähemalt kord aastas tuleb teha firmaväärtusele väärtuse test olenemata sellest, kas on indikatsioone, et firmaväärtuse väärtus võib olla langenud või mitte. Juhul, kui testi tulemus näitab, et firmaväärtuse bilansiline väärtus on tema kaetavast väärtusest suurem, tuleb firmaväärtus alla hinnata. Juhul, kui tulemus on vastupidine, siis firmaväärtust üles ei hinnata ja eelmisi allahindlusi ei tühistata.

Firmaväärtuse väärtuse testi tegemine tähendab praktikas seda, et ettevõtte juhtkond (vajadusel koos spetsialistide abiga) peaks läbi viima soetatud ettevõtte väärtuse hindamise (tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse meetodil või mõnel muul asjakohasemal meetodil). Väärtuse hindamine võib olla väga ajamahukas, paljudele juhtkonna tehtavatele eeldustele tuginev projekt. Seda peaks juba varakult planeerima hakkama, et jõuda aastaaruande koostamisega valmis ettenähtud tähtajaks.

Kui äriühendusest tekkiv negatiivne firmaväärtus ehk soetusmaksumus on madalam kui soetatud netovara õiglane väärtus, siis kajastati seda vana äriühenduse standardi järgi tuluna vastavalt soetatud ettevõtte tulevaste perioodide eeldatavate kahjumite tekkimisele ja soetatud amortiseeritava mittemonetaarsete varade allesjäänud kasulikule elueale.

Uue standardi puhul tuleb ettevõtte juhtkonnal soetatud netovarade määratlemine ja õiglase väärtuse hindamine veel kord üle vaadata veendumaks, et esialgse hinnangu puhul ei ole eksitud. Kui siis ikkagi jääb mingi negatiivne vahe, siis kajastatakse see kohe kasumiaruandes tuluna.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing