Kallis nafta avab tee taastuvenergiale

Raivo Sormunen 11. oktoober 2004, 00:00

Sellenädalase Business Weeki andmeil on alternatiivenergia teadlikkus jõudmas massidesse. Avaliku arvamuse küsitluse põhjal toetab rohelise energia kasutamise kasvu 75% USA kodanikest.

Enamalt jaolt on inimeste teadlikkust tõstnud viimase aastaga 60?70% kallinenud nafta. Suurenevad kulud on peamine sõnapaar, mis paneb efektiivsust taotlevaid firmasid muudele energiaallikatele mõtlema. Lisaks geopoliitiline risk, kuna suur osa väljapumbatavast naftast tuleb madala usaldusväärsusega piirkondadest. Kolmandaks ulatub energiakonsultatsioonifirma WTRG Economics ökonomisti Jim Williamsi andmeil nafta tootmisvõimsus maailmas hetkel koguni 98 protsendini ehk nafta väljapumpamiskiirust tõsta ei anna.

Tänu inimeste kasvavale murele kasvuhoonegaaside ja ülemaailmse soojenemise pärast on Toyota hübriidauto, mis kasutab edasiliikumiseks lisaks bensiinile ka elektrienergiat, saanud Hollywoodis staatuse sümboliks. Selle autoga sõidavad näiteks filmistaarid Tom Hanks ja Leonardo Di Caprio. Sel kevadel ka Eesti autosalongides müügile tulnud Toyota Priust on ametliku statistika kohaselt meil müüdud praeguseks neli tükki.

Ega teisedki autotootjad saa pealtvaatajaks jääda. Ford on veendunud, et suudab aastas müüa 20 000 hübriidlinnamaasturi Escape mudelit. Sel sügisel tuleb General Motors välja esimese hübriidpikapi mudeliga. Konsultatsioonifirma R.L Polk & Co andmeil registreeriti möödunud aastal USAs üle 43 000 hübriidsõiduki ehk veerandi võrra enam kui aasta eest.

Rohelise mõtteviisiga inimestele on mõelnud USAs isegi ametnikud. Föderaalvalitsus annab hübriidauto ostjale 1500 dollari ulatuses maksuvabastust, millele lisandub osariigi poolt kuni 5000 dollari suurune maksuvabastus. Soodustus kehtib ka teiste alternatiivenergiatoodete ostjatetele.

Taastuvenergiat peetakse maailma üheks kõige suurema potentsiaaliga äriks. Analüüsifirma Clean Edge andmeil kasvab päikse- ja tuuleenergia ning vesinikust (fuel cell) toodetud energia maht möödunud aasta 12,9 miljardilt dollarilt 2013. aastaks 92 miljardi dollarini.

Seda näitab ka investorite huvi sektori vastu. PricewaterhouseCoopersi andmeil investeerisid riskikapitalistid alternatiivenergiaga seotud äridesse 2004. aasta esimesel poolel 76 miljonit dollarit ehk peaaegu kaks korda enam kui aasta eest. 2002. aasta algusest alternatiivenergiaga tegelevate ettevõtete käimalükkamiseks üle 20 miljoni dollari andnud riskikapitalifirma Draper Fisher Jurvetson ootab sektorilt internetisektoriga sarnast imet.

Huvi näitavad asja vastu üles ka poliitikud. USA demokraatide presidendikandidaat John Kerry soovib, et 2020. aastaks kataks viiendiku USA energiavajadusest alternatiivenergia. Veelgi agressiivsem on California kuberner Arnold Schwarzenegger, kes soovib oma osariigis jõuda sama piirini juba 2010. aastal.

Investeeringute kasv aitab omakorda luua taastuvenergia tootmiseks vajalikke seadmeid odavamalt ja konkurentsivõimelisemalt. General Electric Solar plaanib paari aastaga viia näiteks päikesepaneelide 1 vati tootmiskulu, mis hetkel ulatub 6?8 dollarini, vähemalt kaks korda väiksemaks. Hiljuti riskiinvestoritelt 18 miljonit dollarit välja meelitanud Konarka Technologies kavatseb aga toota päiksepaneele, mille vati hind tuleb alla dollari.

Enamik asju, mis tunduvad väga head, on kättesaamatud. Nii on ka alternatiivenergiaettevõtete aktsiate ostmisega. Taastuvenergiasektori mahud küll kasvavad ja ettevõtteid nagu oleks, aga otsides selgub, et võimalusi napib.

Palju investeerivad alternatiivenergiatoodete väljatöötamisse börsigigandid, nagu General Electric, BP, Toyota või Shell. Samas moodustab taastuvenergiatoodete müük suurfirmade kogumüügis marginaalse osa, mistõttu ei saa investor nende aktsiatega osta sektori kiiret kasvu. Teine firmade grupp on riskikapitalistidelt raha ootavad väikefirmad, kes alles arendavad tooteid, pole börsil noteeritud ja tegelikult ei suuda ka veel midagi müügiks toota.

Samas pole olukord päris lootusetu. Näiteks on Saksamaal noteeritud riigi suurim päikesepaneelide tootja Solarworld AG, mille aktsia hind on viimase poolteise aastaga kümnekordistunud. Hoolimata kiire kasvu faasist maksab ettevõte isegi dividende. Teisalt on investoritele muret valmistanud maailma suurima tuulegeneraatoreid tootva firma Vestas Windi aktsia, sest konkurents on turul tugev ja marginaalid püsivad madalad. Ettevõtte Hispaania konkurent Gamesa on aga aktsionäridele pakkunud rõõmu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing