Poola majanduses on alanud tõusuperiood

Silver Loit 11. oktoober 2004, 00:00

Kümne aasta jooksul pole elu paremaks läinud ainult Eestis. Välisajakirjanduses palju kiidetud Eesti majandusedu kõrvale hakkab järjest enam sugenema artikleid Poola jõudsast edasiminekust.

Kümmekonna aasta eest seisis turumajandusele suuna võtnud Poola silmitsi tõsiste raskustega ning Poola nõrk zlott sai välismaalaste silmis kogu riigi majandusarengu sünonüümiks. 2004. aastal on Poola majandusnäitajad head ja ennustavad paljude analüütikute arvates ka edasist paranemist. Kui 2003. aastal kasvas Poola SKP 3,7% võrra, siis 2004. aastal võib see ulatuda 5,6?6%ni. Poola majanduses on alanud tõusuperiood.

21. septembril ühes Poola mainekaimas ajalehes Rzeczpospolita avaldatud uuringutulemuste kohaselt on poolakate usk oma riigi majandusedusse üldiselt tugevnenud. Selleks on ka põhjust ? Euroopa Liit (EL) pole poola farmerite jaoks osutunud ?koledaks unenäoks?, nagu veel poole aasta eest kardeti. Ulatuslike dotatsioonide ja ühisturu tingimustes näitab Poola eksport nii tööstus- kui ka toidukaupade osas selget tõusutrendi. Poola õunasaak võib tänavu ulatuda 2,5 miljoni tonnini. Sellest suurem osa läheb ekspordiks ning ei saa öelda, et see ?vanale Euroopale? meeldiks ? Euroopa suurim õunakasvataja Poola on juba praegu suutnud odava, kuid kvaliteetse toodanguga turult kõrvale tõrjuda nii mõnedki Saksa ja Prantsuse tootjad.

Mõistagi pole õunad ainus ?ohtlik? tooteartikkel. Poola toidukaupade ekspordimahust saab teatava ülevaate juba Eesti toidukauplusi külastades. Nii võib poola põllumeeste suurenenud optimismi igati mõista.

Positiivsem suhtumine riigi arengusse ei puuduta muidugi ainult farmereid. Poola tarbija on statistika kohaselt valmis järjest rohkem raha kulutama. Ulatuslikuma tarbimisbuumi ennustamisel ollakse siiski ettevaatlikud ? riigis umbes 20%ni ulatuv tööpuudus sunnib pragmaatilisi poolakaid pigem säästma kui kulutama.

Ülejäänud Euroopa jaoks üsna üllatavad majandusprotsessid toimuvad aga Saksa-Poola piirialadel. ELiga ühinemine lihtsustas piiriületuskorda ning nüüd ületab Poola piirivalve teatel Poola piiri Slubices keskmiselt 6000 sakslast päevas, umbes tuhande võrra rohkem kui enne liitumist. Kölni tarbimisuuringute keskuse analüüsi kohaselt läheb neist 93,8% Poola sisseoste tegema ning iga külaline kulutab Poolas keskmiselt 31,4 eurot (490 krooni). Järjest sagedamini eelistatakse madalamate hindade tõttu kasutada ka Poolas pakutavaid remondi- ja juuksuriteenuseid. Ka osturallide korraldamine niigi madalate hindade tingimustes aitab saksa klienti Poola meelitada.

Peaaegu 40miljoniline Poola turg tõmbab endiselt prantsuse, saksa ja ameerika suurinvestoreid ja järjest enam oleks vaja tugevat rahasüsti ka Ida-Poolas. Poolaga ajalooliselt seotud idanaabrite Ukraina ja Valgevene ühinemine ELiga elavdaks majandustegevust idapiiril, kuigi kahe SRÜ riigi praegune poliitiline olukord annab selleks vähe lootust.

Viimaste aastate jooksul on moeasjaks saanud Poola ja Balti riikide majandusarengu võrdlemine. 13. septembri Rzeczpospolitas küsib analüütik, miks Eesti ja Slovakkia taolised väikeriigid suudavad oma majanduspoliitikat kavakohaselt ellu viia, Poola aga mitte, ning kutsub poliitikuid üles sõnadelt tegudele. Teisalt väidetakse aga, et Eesti, Läti ja Leedu majandusedu väärib küll austust, kuid seda ei saa Poola näitajatega võrrelda juba erinevate mastaapide tõttu.

Eestis elab vähem inimesi kui Poola pealinnas Varssavis. Internet ja hea maksusüsteem on küll märkimisväärsed näitajad, aga ekspordiartiklite turustamisel on poolakad meist kindlasti mööda läinud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing