Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raamatupidamises on ees segased ajad
Ühest küljest võib ju 2005. aasta 1. jaanuaril uutele standarditele üle minna, kuid enne kui standardid ei ole eesti keeles ilmunud, ei saa keegi seda nõuda, ütles IMG Konsultandi raamatupidamisvaldkonna juht Madis Valk. Õiguslikult siduvaks muutuvad standardid tema sõnul alles pärast eesti keeles avaldamist.
Ernst & Youngi audiitori Marju Põldniidu sõnul on lootust, et korrigeeritud raamatupidamistoimkonna juhendid, mis arvestavad rahvusvahelise finantsaruandluse standardite muutusi, ilmuvad detsembris.
?Meie järgime rahvusvahelisi standardeid juba ammu,? ütles ASi Eesti Raudtee pearaamatupidaja Malle Kasemets. Kasemetsa sõnul peavad raamatupidamisaruanded olema võrreldavad ja kui muudatused hakkavad kehtima 2005. aastast, peavad 2004. aasta aruanded olema koostatud võrreldavalt.
Küsimusele, kas tulevast aastast kehtima hakkavaid reegleid tuleb tagasiulatuvalt juba tänavu arvestada, vastas Valk, et jah ja ei. Eestis on juba 2003. aastast ettevõtetel võimalik valida, kas teha oma raamatupidamist Eesti hea tava või rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite järgi. Neil, kel tekib kohustus rahvusvahelist standardit järgima hakata, on vähe, peamiselt börsiettevõtted, rääkis Valk.
Valgu sõnul reguleerib esmase rakendamise küsimust IFRS 1, mis näeb ette võrdlusandmete vajaduse, ja need peaks pärinema käesolevast aastast. Seega, kui raamatupidamist tehakse Eesti tavade järgi, tuleb mõningad asjad IFRSi järgi läbi töötada.
Ernst & Youngi audiitori Marju Põldniidu sõnul võib raamatupidamist teha kas ühe või teise tava järgi, kuid hinnangumuutuste mõju, nt põhivara komponentide arvestust, ei korrigeerita tagasiulatuvalt, st eelmise aasta aruandeid selles osas ei muudeta. Kui on tegu arvestusprintsiibi muudatusega, võib olla vaja aruandeid tagasiulatuvalt korrigeerida.