Tasuta parkimiskoht maja ees tõstab kinnisvara väärtust

Enn Tosso 11. oktoober 2004, 00:00

ERI Elamispindade Kinnisvara juht Mart Saa ütleb teemat kommenteerides: ?Arvan nii, et laienenud tasulise ja aina kallineva parkimistsooni ja kesklinnas aina vähenevatele parkimiskohtade tõttu (tühjade kruntide täisehitus ju täies hoos) on parkimiskohtade eest aina enam võimalus küsida raha. Kui veel mõni aasta tagasi sai kesklinna uude korterelamusse kinnise parkimiskoha ehk garaa?i ca 100 000?150 000 krooni eest, siis täna küsitakse juba 250 000?300 000 krooni.? Saa sõnul on on vanalinna üksikud ja enamasti kinnised kohad veelgi hinnalisemad.

Avatud parkimiskoht ehk koht olemasoleva maja territooriumil maksis veel 2?3 aastat tagasi 10 000?50 000 krooni. Tänaseks on hind jõudnud 100 000 kroonini. Vanalinna parkimiskohad on aga kuuldavasti kohati kolm korda kallimad. ??Mägedel? on veel suhteliselt vähe maju, mis oma territooriumi piiravad. Aga ka seal küsivad ühistud parkimise kinniseks muutmise eest raha, mis vähemasti kompenseeriks tõkkepuu ja ajapiirete paigalduse, ja ehk ka väikest püsitasu territooriumi hoolduse eest, aga eks seda otsustavad juba ühistud ise,? räägib Saa.

Uus Maa Kinnisvara eluruumide osakonna juhataja Annika Leet sõnab, et autoparkimise osatähtsus on järjest enam kasvanud. ?Üsna vähesed kliendid nendivad, et parkimiskoht pole otsustav argument. Eelkõige hinnatakse parkimist garaa?is, mis võib üürihinnale lisada kesklinnas 1000?1500 krooni,? ütleb ta. Enamikul juhtudel on autokoha olemasolu siiski üürimist kergendav asjaolu, mitte niivõrd hinda kergitav argument. ?Tasulises parkimistsoonis on parkimiskoht sisehoovis enamikule klientidele oluline. Palju kasutatakse ka võimalust saada elaniku parkimisluba 200 krooni eest kuus,? räägib Leet.

Arco Vara hindamisosakonna juhataja Tõnu Lutsu sõnutsi on parkimiskohtade olemasolu ja nende planeerimine uute äripindade rajamisel Tallinna kesklinna suhteliselt tähtis. ?Täna ei ole mõeldav rajada kesklinna uusi kontori- ja müügipindasid, kui arendaja pole läbi mõelnud nii klientide kui ka kontoripinna kasutajate parkimisprobleemide lahendamist. Lahendusi on uute hoonete puhul leitud erinevaid: on rajatud parkimiskohad uue hoone koosseisus või on planeeritud kasutada näiteks läheduses asuvat parkimismaja,? räägib Luts.

Parkimisprobleemi puudulik lahendamine kesklinnas asuva äripinna külastajale ja selle töötajale kajastub nii selle äripinna väheses külastatavuses kui ka seal töötavate inimeste rahulolematuses, tõdeb Luts. ?See omakorda kajastub nii hoone keskmisest madalamas täitumuses kui ka võimalikult madalamas üürnike tasutavas üürihinnas. Õnneks on city väljaehitamisel rajatud nii maa-pealseid kui ka maa-aluseid parkimismaju, mis peaks mõningast leevendust pakkuma city?s asuvate äripindade külastajatele ja töötajatele,? räägib Luts.

Korterelamu lahutamatuks osaks on ka selle juurde kuuluv maatükk. Hooviala kasutamine ja tehtavate tööde rahastamine tekitab korteriomanike seas tihti erimeelsusi. Hoovi ja elamut püütakse teineteisest lahus hoida.

Erimeelsused tekivad tihti terviknägemusega seoses ? kes eelistab laste mänguväljakut, kes korralikku autoparklat. Vastased ja mittemõistjad on sageli need, kellel pole laste mänguväljakut vajavaid lapsi või parkimiskohta vajavat autot. Ka ühisele nägemusele ja otsusele jõudes tekivad ikkagi sisepinged ja vastuolud, et miks pean mina maksma selle eest, kui ma neid ei kasuta.

Kui elamute renoveerimise puhul on juurdunud teadmine, et elamu on üks tervik ja seal tehtavad tööd kuuluvad kõigi osapoolte vahel jagamisele vastavalt iga korteriomandi ja tema juurde kuuluva mõttelise osa suurusele, siis hoovialade puhul ei taheta seda printsiipi alati arvestada.

Muidugi võib teha erandeid, et autoomanikud ise rahastavad oma parkimisala väljaehitamise ja lapsevanemad ehitavad oma raha eest laste mänguväljaku, kuid see oleks vale, sest tegelikult võidavad ju selle läbi kõik. Nagu korras ja renoveeritud elamu tõstab korteri turuväärtust, nii annab korterile täiendava lisaväärtuse korras ja läbimõeldud hoov, mis kujundab tervikliku elukeskkonna.

Elamu juurde kuuluva maa ja selle hooviala kujundamine mängib suurt osa ka elamu turvalisuses ning muudab varastele ja teistele soovimatutele isikutele elamu ebamugavaks, mittemeelitavaks objektiks.

Kui tehnilised võimalused ja linnaplaneering seda võimaldab, tuleks ka korterelamuga kaasnev maa piirata aiaga. Suurlinnades on üheks aia rajamise ajendiks muidugi ka oma hoovi kaitsmine võõraste parkivate autode eest, kuid tähtis on ka turvalisuse aspekt: aiapiirdega suletud hoov suurendab elanike turvalisust. Kinnised hoovid peletavad eemale pikanäpumehi ja narkomaane, sest vahelejäämise oht on piiratud põgenemistee tõttu suurem.

Mida vähem võõraid isikuid ja autosid elamu hoovis liigub, seda paremini teavad ka korteriomanikud ise oma maja elanikke ja nende tuttavaid, mis eriti suurelamute puhul tikub segaseks jääma. Suletud hoovi puhul pävib iga kahtlane võõras täiendavat tähelepanu.

Paljudes korterlamutes on tänaseks käivitunud naabrivalve, kindlasti hõlbustab ka suletud hoov seda kodanikualgatust.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing