VP Market Eesti tööseadustega pahuksis

Merike Mikk 13. oktoober 2004, 00:00

VP Marketi kaubamärgi all tegutsev firma sõlmis töötajatega töölepingud miinimumpalgaga, samas suuliselt lepiti kokku teine summa. Endine personalijuht Evi Sau kinnitas, et tänavu kevadel, märtsist mai keskpaigani, sõlmitud lepingutes ei ole sees sõnagi lisatasu maksmisest.

?Mulle ei öelnud läbirääkimistel keegi, et mu töötasu koosneb miinimumpalgast ja mingist lisatasust. Sellest rääkis mulle firma Eesti müügidirektor Jelena Noppel, kelle sõnul makstakse tegelikult kokkulepitud summa ja firma peab oma lubadusi. Sellest, et minu lisatasu arvestamise aluseks on firma käive, sain teada alles 7. septembril, kui sain töövaidluskomisjonist kätte VP Marketi vastuse minu avaldusele,? rääkis Evi Sau.

Miinimumpalgaga lepingute ettevalmistamine oli Sau tööülesanne, tema täita oli ka töötajate üldtabel, kus olid isikuandmete kõrval eraldi lahtrid nimetustega ?lepingujärgne palk?, ?kokkuleppepalk netos? ja ?kokkuleppepalk brutos?.

Praegu käivate töövaidluste käigus, kus Tallinnas on esitatud töövaidluskomisjoni 3 ja Tartus 11 avaldust, on VP Market eitanud suuliste kokkulepete alusel palga maksmist.

Töövaidluse tarvis enda kohta maksuametist väljavõtte võtnud endine Tartu kaupluse juhataja Tessa Kütimets kinnitas, et VP Market ei maksnud töötajate pealt ka korrektselt tulumaksu. Tema sõnul ei vasta endiste Tartu kaupluse inimeste töötasudelt makstud tulumaksu summad miinimumpalga ega ka suuliselt kokkulepitud palganumbritele. Märtsi-aprilli töötasudelt on Kütimetsa sõnul firma maksnud tema töötasult vähem tulumaksu üle 360 krooni. Samalaadsed erinevused on ka teistel VP Marketist töövaidlustega lahkunutel.

VP Market tegi augustis, ligi kaks kuud pärast Tessa Kütimetsa lahkumist ning kuu pärast tema pöördumist töövaidluskomisjoni, avalduse politseile Kütimetsa VP Marketi aegse tegevuse uurimiseks. Eilseks polnud politsei Kütimetsa endaga ühendust võtnud.

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Aivar Pau rääkis, et maksuametit ei huvita mitte töölepingus sätestatu, vaid tegelik maksmine. ?Kui äriühing deklareerib palka nii, nagu välja makstud, siis on maksuhalduri jaoks kõik ok,? märkis Pau. Tema sõnul on olemas risk, et suuliselt kokkulepitud palk võib kujuneda ümbrikupalgaks. ?Kui suulise lepingu alusel makstud tasudelt on maksud korralikult tasutud, siis pole mingit probleemi,? ütles Pau.

Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esimehe Enn Reinsalu sõnul on suuri kaubandusettevõtteid puudutavad töövaidlused harvad: ?Kui on vaja midagi lahendada, siis on peamiselt tegemist keldribaaride ja pisikeste kioskitega.? Seal on tema sõnul tavaliselt probleemiks kehtivate töölepingute puudumine, igal õhtul otse kättemakstavate töötasudega seonduv ning ületundide tasustamata jätmine.

Reinsalu lausus, et suurte kaubandusfirmade puhul on töötaja mõnikord vaidlustanud töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid see ei viita ilmtingimata tööandja patustamisele. ?Seal on reeglina personaliosakonnad tasemel, tuntakse seadust,? lisas ta.

Tartumaa tööinspektsioon tegi VP Marketile ettekirjutuse juunikuus ehk napilt kuu aega pärast seda, kui Tartu T-Market oma uksed avas.

Inimeste töölepingutes puudusid seadusega ettenähtud andmed, olulise puudusena tõi tööinspektor-jurist Neenu Pavel välja probleemid tööaja arvestamisega. Ettekirjutuses seisab, et maikuus oli töötajate tööpäeva pikkuseks 14?17 tundi.

?Töötajad kurtsid suurt väsimust ja avaldasid, et tööandja ei pea kinni töösisekorraeeskirjadega kehtestatud vahetuste pikkusest. Inimesed on kohustatud tööle tulema juba kella 7.30ks ja lõpetavad töövahetuse pärast kassa üleandmist umbes 22.30. Tööandja ei pea adekvaatset tööaja arvestust. Töötajatele ei maksta lisatasu töötamise eest õhtusel, ööajal ja riigipühadel,? seisab ettekirjutuses.

Töö- ja puhkeaja seaduse järgi võib summeeritud tööaja arvestuse korral vahetus kesta kuni 12 tundi. Tööpäevade ja töövahetuste vahel peab olema puhkeaega vähemalt 11 järjestikust tundi ning tööaja summeeritud arvestuse korral peab iganädalase puhkeaja kestus olema vähemalt 36 tundi.

Tartu kaupluses vahetuse vanemana töötanud Meeri Metspalu rääkis, kuidas kahekuulise intensiivse töötamise järel saabus ta elus periood, kus ta magas nädala jooksul ainult kolm tundi. ?Tekkis totaalne väsimus, stress ja depressioon. Kui haiguslehele läksin, siis ainult magasingi,? meenutas Metspalu.

Ka Tallinna ja Harjumaa tööinspektsioonis septembri alguses valminud kümnest punktist koosnev ettekirjutus leidis VP Marketi töökorralduses rea puudusi ? tegemata oli töökeskkonna riskianalüüs, puudus sisekontroll, valimata olid töökeskkonna volinikud, moodustamata töökeskkonna nõukogu, puudusid töötajate väljaõpet ja juhendamist puudutavad juhendid.

Hiljuti on teatud vabakutseline ajakirjanik Eestis esitanud väiteid, mis ei vasta tõele ja kahjustavad meie firma au ja väärikust.

Me ei välista võimalust, et see ajakirjanik tegutseb meie konkurentide huvides, kes soovivad meie firmat mustata.

Me loodame väga, et niivõrd lugupeetud ajaleht ei allu provokatsioonidele ega muutu mängukanniks konkureerivate jaekettide käes.

Mõned meie endised töötajad, kes teevad teie artiklis VP Marketi kohta avaldusi, lasti meie ettevõttest lahti varguste ja muude kuritegude pärast.

Nende vastu on politseis algatatud kriminaalasi. Hetkel püüavad need isikud õigusorganeid meedia kaudu mõjutada. Ka teie artikkel põhineb nende poolt esitatud teabel.

Meie ettevõte kinnitab, et kõik antud artiklis toodud väited on valed.

VP Market on alati tegutsenud ja täitnud oma töötajate ees võetud kohustusi vastavalt Eesti Vabariigi seadustele.

Tänaseks on VP Market muutunud üheks suuremaks maksumaksjaks nii Lätis kui Leedus. Sama ootame toimuvat varsti Eestis, kus VP Market maksab kõiki makse vastavalt Eesti Vabariigi seadustele.

Kaadrivoolavus on olnud tingitud sellest, et teatud töötajad ei ole oma töös austanud ettevõtte ja töötaja vahel sõlmitud lepingut. VP Marketi töötaja palk on otseses sõltuvuses tema poolt teostatud töö kvaliteedist.

Konkreetse kaupluse töötajate töögraafiku koostab kaupluse juhataja. Töötajate tööaeg vastab Eesti Vabariigi tööajaseadustele.

Kui pikad olid Teie tööpäevad? Tavaline tööpäeva pikkus oli 16?17 tundi, juunikuus olin tööl koguni 346 tundi. Kuude lõikes oli tavaline, et töötasin üle 300 tunni. Ületundide ning õhtul ja öösel töötatud aja eest ei saanud me mingit lisatasu, selle kohta öeldi, et ?mis asja sa neid tunde loed, päevad on tähtsad!?.

Näiteks päev enne kaupluse avamist olime koos vahetuste vanematega veel öösel kell 2 tööl. Kui julgesin öelda, et nüüd aitab küll, siis kaotasin palgas kohe 2000 krooni.

Mis oli igapäevatöö juures kõige häirivam? See, et tavaliste inimeste, oma töötajatega kunagi ei arvestatud. Pingeid tekitasid Leedust ja Lätist pärit kõikvõimalikud ülemused, kes marssisid poeuksest sisse ja käskisid kohe muuta näiteks kaupade paigutust müügisaalis või laoruumis. Pidevalt anti mõista ka seda, et kellelgi meist ei tohi olla oma arvamust. Nii näiteks tekkis tüli sellest, et kontoris olid kõigi töölauad paigutatud nii, et inimesed istusid seljaga ukse poole. Tõstsime selle ümber ja sellest ümberpaigutusest tuli sõda Leipzigi linna all ehk väga suur pahandus.

Teie juhitud kauplus sai ettevõtte sisekontrolli poolt juunikuu lõpul väga kõrge hinde. Paar päeva hiljem teid vallandati. Mis juhtus? Ma ei tea, mis selle ühe ööga juhtus. Mulle anti 28. juuni õhtul kell 21 tööraamat kätte, koostati kaupluse üleandmise akt ja oligi kõik. Ei mingit inventuuri, ei kaupade ega raha ülelugemist. Mul lubati võtta vaid isiklikud asjad. Töötajate jaoks oli see nii suur ?okk, et nädala jooksul pärast seda lahkus töölt kaheksa inimest, mitmed jäid haiguslehele. Kes taas terveks said, lasti päevapealt lahti. See oli üks firma sisereeglitest, et haigestumine on patt ? kas kirjutad ise avalduse või vallandatakse sind, viidates katseaja ebarahuldavatele tulemustele.

1992 asutatud ning enamikus kahele Leedu perekonnale kuuluv Baltimaade suurim jaekaubandusettevõte VP Market laieneb kiiresti, kasutades selleks vajadusel ka jõuvõtteid.

Praeguseks Leedu ligi 190 kauplusega katnud ja turuliidri kohta hoidev kaubanduskontsern saavutas kahe ja poole aastaga sama positsiooni ka Lätis, haarates peaaegu veerandi turust. Kui selle aasta alguses oli VP Marketil Eestis ainult üks kauplus Pärnus, siis praeguseks on leedulased oma disocunter-ketti T-Market kasvatanud seitsme kaupluseni. Neile lisandub tänavu plaanide kohaselt veel kuus ning 2005. aastal 15 ringis. Samuti lubas VP Market hiljuti, et toob järgmisel aastal Eestisse ka oma super- ja hüpermarketiketi Maxima ning tõuseb aastaga siinmail jaekaupmeese esikolmikusse.

Enam kui 17 000 inimesele tööd pakkuva VP Marketi üheksa kuu käive Balti riikides oli 13,5 miljardit krooni, mis on 17 protsenti enam kui mullu samal perioodil. Septembri seisuga oli ettevõttel Eestis, Lätis ja Leedus kokku 277 kauplust.

Kuigi VP Marketil ei ole Eestis veel kaugeltki sellist mõjujõudu nagu Leedus ja Lätis, püüab ta ka siin kasutada mängureegleid, mis on siinsete tavadest erinevad. Näiteks tänavu suvel hankijatele laiali saadetud tarnelepingu vorm paistis ettevõtjate hinnangul silma sooviga olla selgelt jõupositsioonil ? seda lisaks parima hinna küsimisele. Trahvinõuded puudutasid ligi pooli lepingu põhipunktidest.

Võrdluseks Leedust. Majandusleht Verslo ?inios teatel on VP Marketil ebaõiglase tööandja kuulsus. Sealse tööinspektsiooni andmeil töötasid ettevõtte töötajad 2001. ja 2002. aastal miinimumpalga eest nädalas üle 40 tunni ehk siis enam, kui lubab Leedu seadus. Praeguseks on inspektsiooni teatel toimunud märgatavad muutused ? töötajad teenivad rohkem ning tööd tehakse vahetustes.

Discounter-ketis Säästumarket moodustab kaupluse läbimüügist sõltuv lisatasu müüja põhipalgast umbes neljandiku, lisatasu saamine on kirjas ka töölepingus.

Säästumarketi juhi Margit Uibokandi sõnul saavad kaupluste töötajad pärast katseaega kõik võrdset põhipalka, millele lisandub lisatasu. Viimane sõltub müüjate puhul ainult kaupluse käibest, vastutavatel isikutel ? kaupluse juhataja ja tema asetäitja ? lisaks käibele ka kaupluse kasumist.

?Tallinnas on müüja põhipalk 4750 krooni, millele lisandub kuus 1000?1200 krooni ? seega on Tallinnas keskmine müüja brutopalk 6000 kuus,? ütles Uibokand.

Uibokand ütles, et müüja töölepingus on fikseeritud põhipalga suurus ning samuti see, et lisatasu makstakse vastavalt Säästumarketis kehtivale lisatasu maksmise korrale. See maksmiskord on kirjas kahel leheküljel ning see lisatakse lepingule.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing