Eesti on edukaim Ida-Euroopa riik

Eesti tõusis maailma konkurentsivõime edetabelis 20. kohale, omades positsiooni Iisraeli ja Hongkongi vahel. Eestit aitas kõrgele kohale kiire areng tehnoloogia vallas.

Tabelit juhib endiselt Soome, USA on taas teine ja Rootsi kolmas. Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest on näiteks Sloveenia 33. ja Leedu 36. kohal. Läti kukkus aastaga 7 astme võrra, 44. kohale.

Konkurentsivõime programmi juht Augusto Lopez-Claros ütles tulemusi kommenteerides, et tabelit juhivad Põhjamaad ja see on seletatav eeskujuliku majandusliku juhtimisega. Nende riikide eelarved on ülejäägiga, neil on madal korruptsiooni tase, ettevõtted täidavad seadusi ja erasektor investeerib jõuliselt tehnoloogilistesse uuendustesse.

Tabeli koostamise aluseks on arvamusuuring, milles osales 8700 ärijuhti 104 riigist.

Eesti puhul on kõige probleemsemate faktoritena välja toodud haritud tööjõu puudumine, ebaefektiivne bürokraatia, juurdepääs finantseerimisele, madal tööeetika ja ebapiisav infrastruktuur. Vähem problemaatilised on valuutavahetus, poliitiline ebastabiilsus, inflatsioon, korruptsioon ja tööjõu regulatsioon.

Läti puhul on probleemsemad faktorid ebaefektiivne bürokraatia ja korruptsioon, Soome puhul maksud ja tööjõu regulatsioon.

Investeerimispanga Suprema juht Peeter Saks ütles konkurentsiraportit kommenteerides, et kui Eesti edetabelis tõusis, on see tore. ?Trend is your friend (usalda trendi ? toim),? märkis Saks. ?Oluline on jätkata samas suunas.?

Saks ütles, et mingit seisu tabel kindlasti peegeldab: ?Kas just faktilist ja praktilist, kuid emotsionaalset kindlasti. Ja kui foon on positiivne, siis on ka investeeringud kergemad tulema.?

Saksa sõnul peakski Eesti põhimureks olema senise poliitika viljade praktiline realiseerimine ? hoida olemasolev majanduskeskkond stabiilsena, lasta hoolega tööd teha ja mitte võtta ette radikaalseid suunamuutusi teemal tagasi sotsialismi. ?Eesti areng on olnud küll kiire, aga me oleme ikka väga alguses ja kasvuruumi on veel väga palju.?

Terasetsinkimisettevõtte OÜ Galvex Estonia juhi Daniel Baini arvates näitab Eesti kõrge koht seda, et siia on hea investeerida ja siin on hea äri teha. ?Olukorras, kus Eesti sai majanduslikult vabaks 15 aastat tagasi, on uskumatu, et riik on juba esimese 20 hulgas,? märkis Bain.

Tema sõnul ei tohiks Eesti sellega rahulduda, vaid peaks jätkama äri- ja investeerimiskeskkonna parandamist. Olukorras, kus paljud rahvusvahelised investorid tunnevad end ebamugavalt endise Nõukogude Liidu riikides, on äärmiselt vajalik omada turvalist kohta nendele turgudele sisenemiseks, lisas ta.

Endanimelise investeerimisfirma juht Allan Martinson ütles tabelit kommenteerides, et see on üks tunnustatumaid tabeleid. ?Kuid kindlasti ei saa teda jumaluseks kuulutada,? märkis Martinson. ?Võib küsida näiteks soomlastelt, kas nad tunnevad, et nende riik on kõige konkurentsivõimelisem ? mina olen saanud hulga iroonilisi vastuseid.?

Martinsoni hinnangul on Eesti tõus positiivne, kuid pluss-miinus mõni koht võib olla pigem müra ja statistilise vea piires. ?Esikümnesse sattumine oleks aga kahtlemata märkimisväärne,? lisas ta.

Eesti tõusu kommenteerides märkis Martinson, ta ei arva, et meie konkurentsivõime on viimase viie aastaga tõusnud. ?Läti-Leeduga võrreldes tundub, et pigem langenud,? rääkis ta. ?Peale tiheda integratsiooni Põhjamaadega ja sealt lihtsalt siia voolava raha ma ei näe muid olulisi muutusi, kui ELi ja NATO liikmelisus välja arvata.?

Uuenduste ala asjatundja, IT Kolled?i õppejõud Linnar Viik põhjendas Eesti kõrget kohta tabelis tugevusega tehnoloogia osas. ?Kuna tehnoloogia indeksi kaal on kogutulemuses oluline, siis on Eesti olnud ka suht kõrgel kohal,? märkis Viik.

?Mina olen alati huviga vaadanud selle uuringu juures just kiiremini tõusvate riikide dünaamikat ja püüdnud näha kiiresti oma konkurentsivõimet kasvatavatel väikeriikidel midagi ühist,? rääkis Viik. ?Selleks on olnud tõhus ja läbipaistev avalik haldus, aktiivne uute tehnoloogiate omaksvõtt ning riigi aktiivne roll makromajandusliku keskkonna kujundamisel.? Viimane tähendab Viigi sõnul ka innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse soodustammist.

?Pole olnud riiki, kelle konkurentsivõime oleks kasvanud pelgalt ettevõtjate igapäevase äritegevuse najal, ilma aktiivse valitsusepoolse arenduspoliitikata,? märkis Viik.

Rahandusministeerium märkis Eesti tõusu konkurentsitabelis kommenteerides, et tänavu oli Eesti puhul positiivseks efektiks Euroopa Liiduga liitumine.

Võrreldes eelmise aastaga võisid konkurentsivõimele positiivselt mõjuda riigieelarve tasakaalu paranemine, inflatsiooni ja intressimäärade alanemine ning riigireitingute tõus.

Samas mõjusid negatiivselt jooksevkonto defitsiidi suurenemise tõttu alanenud kodumaine säästmismäär ning krooni reaalse vahetuskursi tugevnemine USA dollari suhtes. Peamisteks probleemideks majanduses on rahandusministeeriumi hinnangul endiselt tööjõuturu paindlikkus ning ettevõtluse alustamise ja lõpetamisega seonduv.