Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riske tuleb analüüsida enne ehituse algust

Viive Pille 14. oktoober 2004, 00:00

Ehitustöö põhjustab mitmeid terviseprobleeme alates käsivarte vibratsioonisündroomist, seljavalust kuni kuulmis- ja nahakahjustusteni.Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu agentuuri andmetel saab ehitustöödel surma 13 töötajat 100 000 kohta, samas on teiste tööstussektorite keskmine näitaja viis töötajat 100 000 kohta.

Üle kolme päeva kestvat töövõimetust põhjustavaid õnnetusi on ehitustöödel 7000 saja tuhande töötaja kohta, teistes tööstussektorites 4000.

Kaks kolmandikku surmaga lõppenud õnnetustest ehituses on põhjustatud valedest otsustest planeerimise faasis. Võtmerolli täidavad selles faasis arhitektid, disainerid, projektijuhid, kelle ülesanne on luua töökeskkond, planeerida vajalike abivahendite olemasolu ja nende kerge kättesaadavus.

Ehituse faasis peavad koostöös tegutsema töökeskkonnaspetsialistid, projektijuht, tööandja, alltöövõtjad ja töötajad, et riske kõrvaldada või vähendada.

Ehituse järgses faasis mõjutavad otsused, mis on tehtud ehitusele eelnevates faasides, pikaajaliselt nende inimeste ohutust ning tervist, kes hakkavad hiljem hoonet hooldama ja remontima.

Töötajate koolitus, juhendamine, töötingimuste jälgimine peab olema katkematu protsess, mida on võimalik ennetada ainult tööandja, töötajate ja spetsialistide koostöös.

Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu nädal, mis toimub 18.-22. oktoobril, on teavituskampaania eesmärgiga edendada tegevusi, mis muudavad töötamise tervislikumaks. Nädala juhtlause on "Ehitame ohutult".

Sotsiaalministeerium ning EL Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuur korraldavad 21. oktoobril 2004 Rahvusraamatukogus kuuenda Töötervishoiupäeva. Ehitusohutusele pühendatud konverentsil räägitakse töökeskkonnast ning ohtudest ehituses, ehitajate tervisehäiretest ning tööohutuskoolitusest.

Konverentsi täpne kava: osh.sm.ee/index_ee.stm.

Kuigi statistika näitab tööõnnetuste arvu vähenemist Eestis, on ehitus siiski üks õnnetusterohkemaid tööstusalasid Euroopas.

Tööinspektsiooni värske statistika kohaselt on selle aasta üheksa kuu jooksul ehituses juhtunud 169 õnnetust. Eelmise aastaga võrreldes on vähenenud kõik näitajad peale surmade. Surmaga lõppenud tööõnnetustest toimusid kolm Harjumaal ja üks Tartumaal.

Tööinspektsiooni avalike suhete nõuniku Tõnu Vare sõnul näitab õnnetuste arvu vähenemine, et ehitusorganisatsioonid ja ehitajad ise on hakanud tööohtudele rohkem tähelepanu pöörama.

Töötaja kohta tuhandete kroonideni küündivad kulud isikukaitsevahendite soetamiseks tuleb lisada juba tööde eelarvesse.

Kõige rohkem õnnetusi juhtub kätega. Parim lahendus on kasutada kaitsekindaid, mille mudeleid on sadu. Valikul peaks arvestama eelkõige kinnaste sobivust tööga, kuid ka mugavust, vastupidavust ning hooldatavust. Tähtis on, et töökindad kaitseksid käsi kõige muu kõrval ka lihtsalt määrdumise eest.

Kui ehituskiivri kandmine on juba muutunud iseenesest mõistetavaks, siis kaitseprillide kasutamine veel mitte. Kui vanusegrupis 16-44 aastat moodustab silmatraumade osakaal umbes 30% õnnetustest, siis üle 45 aastastel vaid 10% õnnetuste koguhulgast. Põhjus on selles, et vanusega suureneb optilisi prille kasutavate inimeste hulk. Lihtsaimaks lahenduseks oleks sellise kiivri kasutamine, millele on lisatud silmakaitse. Eeliseks tavaliste prillide ees on selle kasutamisvalmidus igas olukorras, sest prillid on kinnitatud kiivri sisemusse.

Kukkumine on tavaliselt raskeimate tagajärgedega tööõnnetus, kuid tänu inimese alalhoiuinstinktile harvaesinev. Kukkumiskaitsevahendid väljastatakse töötajale isiklikuks kasutamiseks, ning parim lahendus on kaasata konkreetne töötaja kaitsevahendite soetamisprotsessi, mille käigus valitakse maksimaalselt sobiv lahendus. Suurema ettevõtte puhul sobib ühe töötaja väljaõpe, kes hiljem koolitab vastavalt vajadusele kaastöötajaid ja kontrollib kukkumiskaitsete kasutamist.

Mürakahjustus kujuneb pika aja jooksul. Viibides mürarikkas keskkonnas peab mürasummutusvahendeid kasutama pidevalt. EU direktiiv ütleb, et müra, mille tugevus ületab 85 dB 8 tunni jooksul, kohustab tööandjat väljastama vastava kaitsevahendi ja töötajat seda ka kasutama. Vältida tuleks liiga võimsate mürakaitsete soetamist. Soovitav kõrvadesse jõudev helitugevus on umbes 70 dB.

Spetsiifilised isikukaitsevahendid maksavad tuhandeid kroone ja nende arvelt kokku hoida ei tasu. Kaitsevahendite maksumusega tuleks hilisema ohutuse arvelt kokkuhoiu vältimiseks arvestada juba tööde eelarve koostamisel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:48
Otsi:

Ava täpsem otsing