Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tootearendus EASi moodi sai riigikontrollilt hävitava hinnangu

    Riigikontroll auditeeris 2001?2003 EASist kokku 100,9 miljonit krooni tootearendustoetust saanud projektide tulemusi ning avastas, et hulk toetust saanud ettevõtteid ei ole jõudnud projekti käigus välja töötatud toodete eduka müügini. Erinevused raha taotlemisel prognoositud ja tegelikult saavutatud käibe vahel ulatuvad kümnetesse miljonitesse kroonidesse.
    Näiteks oli toetust saanud ettevõtetel uute toodete abil plaan eelmisel aastal saavutada 100 miljoni kroonine käive, tegelik uute toodete käive oli aga 8 miljonit krooni. Samalaadne olukord valitseb ka planeeritud ekspordi ja tegeliku vahel: plaan oli eksportida 2003. aastal 55 miljonit krooni eest, tegelikult aga müüdi välisturgudele 7 miljonit krooni eest kaupu. Riigikontrolli uuringust selgus, et kolmandikus eksporditurgudele sisenemist plaaninud ettevõtetes polnud tööl sellealaseid müügi- ja turundusega tegelevaid töötajaid. Samuti ei suutnud toetust saanud ettevõtted luua nii palju uusi töökohti, nagu nad olid lubanud toetust taotledes.
    Riigikontroll heitis EASile ette ka asjaolu, et toetust saanud ettevõtete edasise käekäigu kohta ei ole kogutud infot, et EASi hindamis- ja otsustusprotsess on läbipaistmatu ning tehtavaid rahastamisotsuseid ettevõtjale peaaegu ei põhjendatagi.
    ?Audit näitas, et tootearendustoestuste projektide tulemused on üpris kesised, arenguruumi nende jagamise paremaks korraldamiseks EASil veel on,? ütles riigikontrolli audiitor Eili Lepik. ?Ettevõtted ise on ka esitanud väga optimistlikke prognoose, sealt nende suur mahajäämus esialgsetest plaanidest.?
    Lepiku sõnul plaanis osa ettevõtteid näiteks kaks aastat pärast toetuse saamist müüa uut toodet suure käibega juba eksporditurgudel. EASi kõikide toetuste tulemuslikkust pole riigikontrollil lähitulevikus aga plaanis üle kontrollida.
    ?Riigikontrolli tähelepanekud on täiesti õiged, me ei ole olnud täiuslikud,? sõnas EASi innovatsiooni ja tehnoloogia arenduse ala direktor Madis Võõras. ?Tegelik elu on osutunud karmimaks, kui ettevõtjate algsed prognoosid.?
    Võõrase sõnul on EASis juurutamisel või juba juurutatud mitu riigikontrolli ettepanekut. Näiteks tõi ta ettevõtetele põhjenduste esitamise negatiivse rahastamisotsuse puhul.
    Pool aastat tagasi auditeeris riigikontroll KredExi, EASi ja tööturuameti ettevõtlustoetuste jagamist ning märkis ära, et aasta pärast riigi toetuse saamist ei tegutse enam või on oma tegevuse ajutiselt peatanud viiendik riigi raha saanud ettevõtetest. EASil oli seejuures luhtunud projektide osakaal kõige suurem, küündides kümnendikuni raha saanud projektide hulgast.
    Riigikontroll märkis tookord ka ära, et ligi veerand raha saanud ettevõtetest ei loonud ühtegi töökohta, kuigi see oli tungivaks soovituseks toetuse saamisel. Suurem osa uutest töökohtadest tekkis KredExi laenu võtnud ettevõtete kaudu, oluliselt vähem EASi infrastruktuuritoetuste või stardiraha kaudu.
    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas kohaliku omaalgatuse programmi taotlusvooru, milles jagab kohaliku elu arendamiseks 4 miljonit krooni.
    Taotluste esitamise tähtaeg on 15. november, teatas EAS. Raha jagatakse koostöös siseministeeriumiga ja selle eesmärgiks on tõsta kodanike aktiivsust ning vastutust kohaliku elu arendamise eest.
    Kohaliku omaalgatuse programmist saavad toetust taotleda seltsingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused näiteks avalikuks kasutuseks mõeldud objektide rajamiseks ja korrastamiseks, kohalikku majanduslikku aktiivsust ja tööhõivet stimuleerivateks tegevusteks, kohaliku arengu ja omaalgatuse alaseks koolitusteks ning infopäevadeks, kohaliku arengut käsitletavateks uuringuteks ja analüüsiks, kodu-uurimuslike materjalide koostamiseks ja trükkimiseks, kohalikul kultuuripärandil põhinevate sündmuste korraldamiseks ja heakorratöödeks.
    Taotleja või tema koostööpartner peab projekti finantseerima 10% ulatuses ja esitama taotluse maavalitsusse. Ühe toetuse maksimaalne suurus on 30 000 krooni.
    EASist 7 miljonit krooni laenu saanud AS Celecure Grupp töötab saadud laenu abil välja vähiravimit.
    ?Kolmeaastase projekti lõppedes peaks meil olema ravimikandidaat, mida saab hakata katsetama,? rääkis Celecure juhataja Tarmo Kivi.
    Teinegi Celecure gruppi kuuluv ettevõte, OÜ Inbio on EASist arendusprojekti tarvis laenu saanud. See projekt on Kivi sõnul väiksem ja üsna algstaadiumis.
    Kivi sõnul on EASi laenuraha abil ostetud seadmeid ning makstud spetsialistidele. ?Et me oleme saanud raha mitmes osas, on EAS pidevalt huvi tundnud, kuidas meil läheb,? lisas ta. ?Meie puhul ei saa rääkida kiiretest tulemustest, nagu võib-olla eksporditoetusi makstes on võimalik saada.?
    Tuleva aasta riigieelarve kärbib ettevõtluse toetamise programmide kaasrahastamist, mis tähendab ettevõtjatele vähem toetusi ELi struktuurfondidest.
    Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) on mures, sest 2005. aasta eelarve projekti järgi vähenevad oluliselt majandusministeeriumi valitsemisalas riigi kulud ELi struktuurfondide kaasfinantseerimiseks.
    EVEA presidendi Jüri Järviste sõnu jäävad seeläbi väiksemaks ka summad, mida taotleda ELi struktuurfondidest.
    ?Selle aastaga vähenevad järgmise aasta mahud 5,4 korda ja kõige rohkem annab see tunda infrastruktuuri probleemide lahendamisel,? rääkis Järviste. Tema sõnul pole ettevõtjatel kindlust tuleviku suhtes.
    Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Ivar Siku sõnul eelarves toetusmahud ei vähene ja seal on piisavalt vahendeid ELi struktuurfondide kaasfinantseerimiseks. Siku sõnul suurenevad ühe miljardi võrra struktuurivahendid, põllumajandus- ja maaelutoetused, mis vajavad kaasfinantseerimist.
    ?Kui 2004 oli toetustena käsitletavaid välisvahendeid kokku 5,1 miljardit, siis 2005. aasta eelarves on 6,1 miljardit,? selgitas Sikk. Kuidas aga ministeeriumid enda osa ümber jaotavad, on juba nende endi otsustada.
    Majandusministeerium põhjendab vähendamisi sellega, et taotletud kogueelarve summat vähendati ca poole võrra. Sealt ka valik, kas jätkata seni käigus olnud programmidega minimaalses mahus või teha nende hulgast valik. ?Leidsime, et infrastruktuuri programmi lahtihoidmine nii väikeses mahus pole otstarbekas,? seisab ministeeriumi vastuses.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.