Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tootearendus EASi moodi sai riigikontrollilt hävitava hinnangu

Kristina Traks 14. oktoober 2004, 00:00

Riigikontroll auditeeris 2001?2003 EASist kokku 100,9 miljonit krooni tootearendustoetust saanud projektide tulemusi ning avastas, et hulk toetust saanud ettevõtteid ei ole jõudnud projekti käigus välja töötatud toodete eduka müügini. Erinevused raha taotlemisel prognoositud ja tegelikult saavutatud käibe vahel ulatuvad kümnetesse miljonitesse kroonidesse.

Näiteks oli toetust saanud ettevõtetel uute toodete abil plaan eelmisel aastal saavutada 100 miljoni kroonine käive, tegelik uute toodete käive oli aga 8 miljonit krooni. Samalaadne olukord valitseb ka planeeritud ekspordi ja tegeliku vahel: plaan oli eksportida 2003. aastal 55 miljonit krooni eest, tegelikult aga müüdi välisturgudele 7 miljonit krooni eest kaupu. Riigikontrolli uuringust selgus, et kolmandikus eksporditurgudele sisenemist plaaninud ettevõtetes polnud tööl sellealaseid müügi- ja turundusega tegelevaid töötajaid. Samuti ei suutnud toetust saanud ettevõtted luua nii palju uusi töökohti, nagu nad olid lubanud toetust taotledes.

Riigikontroll heitis EASile ette ka asjaolu, et toetust saanud ettevõtete edasise käekäigu kohta ei ole kogutud infot, et EASi hindamis- ja otsustusprotsess on läbipaistmatu ning tehtavaid rahastamisotsuseid ettevõtjale peaaegu ei põhjendatagi.

?Audit näitas, et tootearendustoestuste projektide tulemused on üpris kesised, arenguruumi nende jagamise paremaks korraldamiseks EASil veel on,? ütles riigikontrolli audiitor Eili Lepik. ?Ettevõtted ise on ka esitanud väga optimistlikke prognoose, sealt nende suur mahajäämus esialgsetest plaanidest.?

Lepiku sõnul plaanis osa ettevõtteid näiteks kaks aastat pärast toetuse saamist müüa uut toodet suure käibega juba eksporditurgudel. EASi kõikide toetuste tulemuslikkust pole riigikontrollil lähitulevikus aga plaanis üle kontrollida.

?Riigikontrolli tähelepanekud on täiesti õiged, me ei ole olnud täiuslikud,? sõnas EASi innovatsiooni ja tehnoloogia arenduse ala direktor Madis Võõras. ?Tegelik elu on osutunud karmimaks, kui ettevõtjate algsed prognoosid.?

Võõrase sõnul on EASis juurutamisel või juba juurutatud mitu riigikontrolli ettepanekut. Näiteks tõi ta ettevõtetele põhjenduste esitamise negatiivse rahastamisotsuse puhul.

Pool aastat tagasi auditeeris riigikontroll KredExi, EASi ja tööturuameti ettevõtlustoetuste jagamist ning märkis ära, et aasta pärast riigi toetuse saamist ei tegutse enam või on oma tegevuse ajutiselt peatanud viiendik riigi raha saanud ettevõtetest. EASil oli seejuures luhtunud projektide osakaal kõige suurem, küündides kümnendikuni raha saanud projektide hulgast.

Riigikontroll märkis tookord ka ära, et ligi veerand raha saanud ettevõtetest ei loonud ühtegi töökohta, kuigi see oli tungivaks soovituseks toetuse saamisel. Suurem osa uutest töökohtadest tekkis KredExi laenu võtnud ettevõtete kaudu, oluliselt vähem EASi infrastruktuuritoetuste või stardiraha kaudu.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas kohaliku omaalgatuse programmi taotlusvooru, milles jagab kohaliku elu arendamiseks 4 miljonit krooni.

Taotluste esitamise tähtaeg on 15. november, teatas EAS. Raha jagatakse koostöös siseministeeriumiga ja selle eesmärgiks on tõsta kodanike aktiivsust ning vastutust kohaliku elu arendamise eest.

Kohaliku omaalgatuse programmist saavad toetust taotleda seltsingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused näiteks avalikuks kasutuseks mõeldud objektide rajamiseks ja korrastamiseks, kohalikku majanduslikku aktiivsust ja tööhõivet stimuleerivateks tegevusteks, kohaliku arengu ja omaalgatuse alaseks koolitusteks ning infopäevadeks, kohaliku arengut käsitletavateks uuringuteks ja analüüsiks, kodu-uurimuslike materjalide koostamiseks ja trükkimiseks, kohalikul kultuuripärandil põhinevate sündmuste korraldamiseks ja heakorratöödeks.

Taotleja või tema koostööpartner peab projekti finantseerima 10% ulatuses ja esitama taotluse maavalitsusse. Ühe toetuse maksimaalne suurus on 30 000 krooni.

EASist 7 miljonit krooni laenu saanud AS Celecure Grupp töötab saadud laenu abil välja vähiravimit.

?Kolmeaastase projekti lõppedes peaks meil olema ravimikandidaat, mida saab hakata katsetama,? rääkis Celecure juhataja Tarmo Kivi.

Teinegi Celecure gruppi kuuluv ettevõte, OÜ Inbio on EASist arendusprojekti tarvis laenu saanud. See projekt on Kivi sõnul väiksem ja üsna algstaadiumis.

Kivi sõnul on EASi laenuraha abil ostetud seadmeid ning makstud spetsialistidele. ?Et me oleme saanud raha mitmes osas, on EAS pidevalt huvi tundnud, kuidas meil läheb,? lisas ta. ?Meie puhul ei saa rääkida kiiretest tulemustest, nagu võib-olla eksporditoetusi makstes on võimalik saada.?

Tuleva aasta riigieelarve kärbib ettevõtluse toetamise programmide kaasrahastamist, mis tähendab ettevõtjatele vähem toetusi ELi struktuurfondidest.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) on mures, sest 2005. aasta eelarve projekti järgi vähenevad oluliselt majandusministeeriumi valitsemisalas riigi kulud ELi struktuurfondide kaasfinantseerimiseks.

EVEA presidendi Jüri Järviste sõnu jäävad seeläbi väiksemaks ka summad, mida taotleda ELi struktuurfondidest.

?Selle aastaga vähenevad järgmise aasta mahud 5,4 korda ja kõige rohkem annab see tunda infrastruktuuri probleemide lahendamisel,? rääkis Järviste. Tema sõnul pole ettevõtjatel kindlust tuleviku suhtes.

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Ivar Siku sõnul eelarves toetusmahud ei vähene ja seal on piisavalt vahendeid ELi struktuurfondide kaasfinantseerimiseks. Siku sõnul suurenevad ühe miljardi võrra struktuurivahendid, põllumajandus- ja maaelutoetused, mis vajavad kaasfinantseerimist.

?Kui 2004 oli toetustena käsitletavaid välisvahendeid kokku 5,1 miljardit, siis 2005. aasta eelarves on 6,1 miljardit,? selgitas Sikk. Kuidas aga ministeeriumid enda osa ümber jaotavad, on juba nende endi otsustada.

Majandusministeerium põhjendab vähendamisi sellega, et taotletud kogueelarve summat vähendati ca poole võrra. Sealt ka valik, kas jätkata seni käigus olnud programmidega minimaalses mahus või teha nende hulgast valik. ?Leidsime, et infrastruktuuri programmi lahtihoidmine nii väikeses mahus pole otstarbekas,? seisab ministeeriumi vastuses.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:48
Otsi:

Ava täpsem otsing