Eestlased eelistavad deebetkaarte

Pangakaartide turul on tugevaim positsioon Hansapangal, kes on oktoobri alguseks väljastanud üle 150 000 krediitkaardi. Pank tõi hiljuti turule eksklusiivse krediitkaardi Visa Platinum, mis on pangakaartide Mercedes. Krediitkaartide tasud muutuvad järjest soodsamaks ja sellega kaasaskäivad hüved laienevad. Krediitkaardi soetamisele tasub mõelda eelkõige reisivatel inimestel, sest välismaal pakutakse rida soodustusi.

Juhtivad kommertspangad on üsna aktiivselt püüdnud levitada ka järelmaksukaarte. Tuntumad neist on Ego ja Magnet. Tegemist on ühe kallima laenuga, mille intress on kahekohaline. Samas pakuvad järelmaksukaardid mitmeid soodustusi, mis muudavad selle kasutamise odavamaks.

Kuigi krediitkaartidega on võimalik kasutada mitmeid soodustusi, varitseb oht, et raha kasutatakse ebaotstarbekalt. Kaardiga on mugav ja kerge maksta, mistõttu sooritatakse osa oste emotsioonide najal, minnes kergema vastupanu teed. Negatiivne kaardi saldo võib inimest panna kahtlema varasemate väljaminekute otstarbekuses.

Eraisikud on võlgu elamise suhtes muutunud järjest optimistlikumaks. Kolm aastat tagasi moodustasid eraisikute laenud vähem kui viiendiku pankade laenuportfellist. Tänaseks on eraisikute osakaal kerkinud 30 protsendini, lisaks tuleks märkida, et laenuportfell tervikuna on kolme aastaga kasvanud üle 2,5 korra.

Mullune Emori uuring kinnitab, et eestlased võtavad üha enam suuremahulisi ja pikaajalisi laene. Finantskohustuste hulgas on kasvava trendiga eluasemelaenud, vähenemas on tarbimislaenude ja järelmaksude osakaal.

Emori andmetel on Eesti elanike finantskäitumine liikunud arenenud riikide malli suunas. Üldjoontes võib perede finantskäitumises näha nelja üksteisele järgnevat arenguetappi: esmane tarbimine, lühiajaline säästmine, laenamine pankadest, pikemaajaline säästmine ja investeerimine.

Kaks aastat tagasi oli enamik leibkondi esimeses ja teises etapis. Valdav osa rahalistest sissetulekutest tarbitakse kohe, kulutades igapäevastele toidu- ja tööstuskaupadele ning eluasemele. Teises etapis suudetakse ka natuke raha kõrvale panna, säästude maht on siiski üsna väike, ulatudes enamasti 5000 kroonini. Laenubuumi valguses võiks arvata, et suurema sissetulekuga perekonnad on jõudnud kolmandasse etappi.

Neljas etapp ehk investeerimine on kindlasti muutunud populaarsemaks ja tõusnud on ka elanike teadlikkus väärtpaberiturgudest. Suure panuse on andnud pensionisüsteem. Teise samba fondidega on liitunud juba ligi 410 000 inimest.