IT algab hiirest

Rain Laane 15. oktoober 2004, 00:00

Eestlase loomus on kord selline, et kui ta midagi uut ja huvitavat näeb, siis ta vaimustub piiritult nagu väike laps. Eriti need, kes otsuseid teevad, ja kohati ülearu. Sellepärast sündis müüt tiiger-Eestist ja meie mobiiltelefonide arv ühe elaniku kohta lõi Euroopas rekordeid.

Paraku on IT-eufooria maailmas kustunud ja paljud Eesti innovatiivsed ideed varjusurmas või päris surnud. Eesti probleemiks ei ole aga mitte IT-alaste algatuste läbikukkumine elanikkonna vähese huvi tõttu, vaid tegevuste mõtestamine ja vastamine küsimusele, miks me üht või teist asja teeme.

Maailm on avastanud taas äri kuldtõe, et enne, kui hakkad tegema uusi asju, renoveeri vanad. IT areng on jätkunud paar aastakümmet ühtlases tempos, kuid viimastel aastatel on ratsionaalsus taas emotsioonidest ettepoole tõusnud. Toimub n-ö jätkusuutlik areng.

Walt Disney armastas oma firma töökoosolekutel, kui jutt väga pilvedesse kiskus, öelda: ?Pidage meeles, et kõik algas hiirest!? IT-asjade juures ei ole nii tähtis, mida ühe või teise uue vidinaga teha saab, vaid see, miks seda uut asja tehakse ? mis on lisaväärtust loov tulemus. Kas asjad saab kiiremini, soodsamalt, mugavamalt või huvitavamalt aetud?

IT ülesanne on toetada ettevõtte ja organisatsiooni põhitegevust, teha elu lihtsamaks ja mugavamaks. Laiskus on innovatsiooni edasiviiv jõud, olgu tegu firma, teatri või valitsusega. Võimalusi selleks on palju, kuid nagu hea maja ehitamine eeldab korralikku projekti, on ka IT-süsteemi vaja targalt kavandada. Tuleb läbi mõelda, miks midagi teha ja millise tulemuse see peab andma.

Uus majandus ei ole tegelikult surnud, pigem on muutunud veidi uue majanduse definitsioon ja sisu. Nagu kunagi kadusid voorimehed ja asemele tulid taksod, muutub ka paljude tehnoloogiakesksete ettevõtete elu. Eesti Telefonist sai Elion ka seepärast, et ettevõtte põhitegevuse fookus on muutunud. Ei mingit revolutsiooni, aga pidev evolutsiooniline areng.

Ainus arengut pidurdav tegur on meie enda teadmatus IT võimalustest ja vähene oskus neid võimalusi kasutada. Eesti riigi ülesanne ei ole ju populariseerida e-valitsust kui toodet, vaid suunata oma inimesi õppima oma elu ja äritegevust IT abil efektiivsemalt korraldama. IT hoiab kokku aega (pole vaja panka minna, saab kodus arved ära maksta) ja raha (pole vaja postmarke osta, et Tallinnast Valka kirja saata, piisab e-kirjast).

Muidugi on maakondades suureks probleemiks interneti kasutamise piiratud võimalused. Vahel on lihtsam ja odavam sõita bussiga maakonnakeskusesse kui ebakvaliteetse internetiühenduse kaudu maailmaga suhelda. ?Internet igasse talusse!? oleks küllap tulevikuvisiooniga poliitiku eesrindlik lipukiri.

Ettevõtted saavad haldussuutlikkust õppida ka avalikust sektorist, näiteks Tartu linnavalitsuse populaarsuse taga on ka nende hea kodulehekülg, mis igale linnakodanikule näitab, mida linnavalitsus teeb. Kui kodanik (klient) on hästi informeeritud, teeb see tema meele rõõmsaks ja valimis- või ostuotsused heldemaks. Hea ja operatiivne koduleht ei ole enam ammu kättesaamatu maailmaime, vaid lihtne ja kuluefektiivne kommunikatsioonikanal, mis võib säästa palju kroone või neid hoopis sisse tuua.

IT puhul ei tohi kunagi lähtuda võimalustest, kui ei ole selge, millised on vajadused. Paraku peab selleks, et saada endale vajadusi rahuldav lahendus, näiteks firmasisene arvutivõrk, teadma võimalusi. Ja neid on peaaegu piiramatult. Näiteks IBMi 60 000 tootest müüakse-ostetakse Eestis umbes 300 toodet.

See on peamine põhjus, miks IT-teenuste sisseostmine on ettevõtetes järjest kasvanud. Kui maja ehitada, siis on kasulik projekt tellida kogenud arhitektilt. Tema oskab vajadused, soovid ja unelmad võimalustega kokku sulatada.

Buumi ajal meeldis kõigile tegijatele projekteerida-unistada infotehnoloogilistest Talvepaleedest. Aga sellised hooned on ülikallid ning kui juba projekt ajab tellija pankrotti, on midagi viltu.

Jutt infotehnoloogiast kui tuumafüüsikast on tugev liialdus. Lõppude lõpuks on olemas isegi ühe nupuga mobiiltelefon, mis on Eesti firma toode. Sellele, kellel pole kunagi vaja helistada või kes ei saa sellega hakkama, sobib selline telefon hästi. Ja usute või mitte, aga probleem ongi võimaluste piires lahendatud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:48
Otsi:

Ava täpsem otsing