Rein Tallermo ehitas Estconde-E heaks rahaveskiks

Ehitusfirma Estconde-E lätted ulatuvad juba aastasse 1989, nende ehitatud rikkuse ülemineku skeem on äärmiselt lihtne. Estconde-E asutab uut objekti alustades uue osaühingu, paneb hoone püsti ja müüb siis osakud nominaalhinnaga enda omanikele. Tõsi, omandi üleminekuga tuleb üle võtta ka laenukohustused.

Nii on läinud Estconde-E omanike kätte näiteks De la Gardie kaubamaja Tallinna vanalinnas, Estconde Ärikeskus Pärnu maanteel ja hiljuti valminud City Plaza. Samasse ritta võib paigutada ka Toompuiestee Büroohoone, mis kuu aega tagasi norralastele 33,5 miljoni krooniga edasi müüdi. Seda koos enam kui 15 miljoni kroonise laenukoormaga.

Suure osa kinnisvara soetamiseks vajalikust rahast said ostjad 2002. aastal, mil Estconde-E maksis eelnenud aasta majandustulemuste põhjal 44 miljonit krooni dividende. Tänavu lisandus sellele veel 5 miljonit. Ehkki Estconde-E jaotamata kasum küünib ka praegu 60 miljoni kroonini, hoitakse seda investeeringuteks uutesse projektidesse.

?Et tegu on ühtede ja samade omanikega, siis pole ju tähtsust, kellele üks või teine kinnisvara kuulub,? ei näe Estconde-E suuromanik Rein Tallermo probleemi. ?Ka proportsioonid jäävad ju samaks. Küsimused tekiksid siis, kui me oleksime avalik ettevõte ja kui omanikud oleksid erinevad. Mõistagi on see võimalik üksnes siis, kui omanikud tegutsevad ühtse meeskonnana.?

Päris samades proportsioonides ei ole Estconde-E omanike osalused kinnisvara omavates firmades siiski jagunenud.

?Seda seepärast, et omanike huvid on ju erinevad. See annab neile valikuvõimaluse,? tõdeb Tallermo. ?Pealegi vajab iga omanik oma eluks finantse. Kui sa ei anna omanikele üldse võimalust hingata, pole ju ka õige. Seda enam, et meil kõigil on ka oma muud, Estconde-välised investeerimishuvid.?

OÜ Estconde-E asutajad Rein Tallermo, Rein Kvell ja Matti Karumaa räägivad justkui ühest suust, et nende ettevõte on poole miljardi krooni piirimaile jõudvale käibele vaatamata väikefirma ning et seepärast peavad ka kõik osanikud ise aktiivselt tegevuses kaasa lööma.

?Rantjee elu on meiesuguses firmas ebaeetiline,? räägib Kvell, peatselt 65aastaseks saav mees, kes omaaegse ehitusministri asetäitjana juhtis otseselt 1980. aasta Tallinna olümpiaregatiks valminud rajatiste ehitamist.

Tänavu kevadel 52aastaseks saanud Karumaa viitab oma sõnade kinnituseks sel teisipäeval notari juures sõlmitud Estconde-E osaku müügilepingule, mille kohaselt Karumaa müüs oma 22,5protsendilise osa ehitusfirma tegevjuhile Angel Andlale, kellel peatselt täitub 38. eluaasta.

?Noortele tuleb pakkuda motivatsiooni,? ütleb Karumaa, kes kavatseb samas veel pikaajaliselt hoida oma osalust Estconde Investis, mille tegevjuht ta ise on. ?Minu jaoks tähendab osaku müük finantside ümberpaigutamist, et saada raha oma isiklikeks projektideks. Olen investeerinud mitmele poole, kuni meditsiiniärini välja,? lisab Loksa Ravikeskuse suuromanik Matti Karumaa.

Karumaaga ühevanune Tallermo ei kavatse oma osalusest lähemas tulevikus siiski loobuda.

?Eks iga inimene teeb oma valikud ise. Müügitehingus on alati kaks poolt. Ju siis sobis hind nii ostjale kui ka müüjale,? kommenteerib Angel Andla ostu, viidates samas sellele, et osakute eest tasumine on lepingu kohaselt mitme aasta peale ära jaotatud.

Andla tõdeb, et ehkki tema osalus Estconde-E-s on nüüd oluliselt kasvanud, ei ole ehitusfirmal kavas muuta oma senist tegutsemisstrateegiat: ?Ma ei näe praegu uusi tulusaid turge, kuhu minna. Pigem püüame jätkata oma senist tegevust.?

Andla kõrval on saanud oma esimese miljoni teenimise võimaluse ka Estconde Kinnisvara tegevjuht Peeter Soovik, seda tänu väikesele osalusele Toompuiestee Büroohoones, mis hiljuti edasi müüdi.

?See, et Estconde-E areng on pigem stabiilne, kajastab omanike huve,? nendib Rein Tallermo. ?Me ei ole forsseeritult suurt käivet taga ajanud. Mind kui omanikku huvitab eeskätt kasum. Kui 800 miljoni kroonise käibega kaasneks ka topeltkasum, siis oleks asjal mõtet. Firmat on võimalik alati suurendada.?

Samas viitab Tallermo sellele, et riigihanked töötavad ehitaja jaoks sisuliselt 0-kasumiga.

?See eeldab ikkagi väga tellijasõbralikku ehitamist. Viimati osalesime ühes Eesti Energia hankes. Meie pakkusime 102 mln kr, Skanska võitis hanke 87 miljoniga. Mina ei tea, kuidas see objekt valmis ehitatakse. Edu neile. Meie vaatame tulusamaid projekte. Ehkki 2004 meile eelmise aastaga võrreldes sama head tulemust ei anna, tuleb järgmine aasta ilmselt samuti hea,? loodab Tallermo, pidades ilmselgelt silmas 100 miljonit krooni nõudvat Astangu korterelamute projekti.

?Oodatavat rentaablust 10?15% on võimalik saavutada kas läbi korterite ehitamise või läbi kinnisvaraarenduse, aga mitte riigihankega,? lisab ta.

Estconde mehed on tegutsenud ilma liigse kärata. Kõik nende projektid on käima läinud, ka need, mis kõrvalt vaadates esialgu kahtlased tundusid.

Pean silmas City Plazat. Ehkki hoone ise on asukohta arvestades natuke lihtne, kukkus see projekt neil üllatavalt hästi välja.

Tundub, et Estconde mehed tegutsevad väga läbimõeldult ja ilma liigseid riske võtmata.

Oleme Estcondega kõrvuti tegutsenud, kuid meie piigid pole kunagi ristunud. Nad ei tüki nendele platsidele, kus teised juba ees on.