Bushi ja Kerry televäitlused tasakaalustasid valimisseisu

Kui enne presidendikandidaatide kolme hiljutist televäitlust oli president Bushil valijate toetuses 5?13protsendiline edumaa, siis televäitluses kehvema mulje jätmisega on ta selle maha mänginud. Debattidele järgnenud kiirküsitlustes pidasid vastajad kõigil kolmel korral Kerryt paremaks. Ja tulemuseks on see, et nii Zogby kui ka ABC arvamusküsitlus näitab mõlema kandidaadi toetuse võrdsust, vastavalt 45:45 ja 48:48%.

Valimisteni jäänud napi aja jooksul püüavad mõlemad meeleheitlikult patiseisust välja pääseda ja teevad kihutustööd kümmekonnas võtmeosariigis, kus otsustatakse valimiste saatus. Mõlemal on turnee lähtepunktiks Las Vegas. Kõige tähtsamad osariigid on Florida, mida orkaanid tänavu on kõvasti laastanud, Pennsylvania ja Ohio.

George W. Bush pole pärast ülinappi võitu Al Gore?i üle nelja aasta eest suutnud Ameerika ühiskonna polariseerumist vähendada, nagu ta lubas. Pigem vastupidi, rahvas on väga ühtlaselt jagunenud kaheks vastandlikuks leeriks ja kõhklejaid nende vahel peaaegu ei olegi. Seda tunnistas ka äsja Eestit külastanud USA valimisekspert professor Richard Jensen.

Kaks praegust presidendikandidaati esindavad täpselt lõhenenud Ameerika kaht poolust. Kui Bush tahab jätkata alustatud radikaalseid ümberkujundusi kodu- ja välismaal, siis Kerry pakub lahenduseks aja maha võtmist, et asjade üle järele mõelda ja taas ühtseks ja tugevaks saada ning liitlastega head suhted taastada.

Oma poliitikaga on Bushist mujal maailmas ja eriti Euroopas, mille suuriikide liidrid sattusid Bushiga vastuollu Iraagi sõja tõttu, saanud Teise maailmasõja järel kõige ebapopulaarsem Ameerika president. Ipsose instituudi oktoobris korraldatud üleeuroopalisele küsitlusele vastanutest suhtus kolm neljandikku Bushisse negatiivselt ning kaks kolmandikku oli veendunud, et Iraagi sõda on terrorismiohtu suurendanud, mitte vähendanud. Kanada instituudi PIPA 35 riigis läbiviidud küsitluse kohaselt pooldas Bushi tagasivalimist 20 ja Kerry poolt oli 46% vastanutest.

Bushi valimisstrateegi Karl Rove?i peamine sõnum valijatele on, et sõja ajal ei ole õige juhti vahetada, sest Bush on tõestanud end tugeva ?sõjapresidendina?. Ka Bush kinnitab, et inimene nagu Kerry, kes oma elus on ühtelugu seisukohti vahetanud, ei ole võimeline riiki sõjast välja tooma ja terrorismiohust jagu saama.

Kerry ja tema asepresidendikandidaat John Edwards väidavad vastu, et Ameerika vajab uut algust ega tohi enam järgmised neli aastat senist ohtlikku eksperimenti jätkata.

USA majandusringkondadel kõhklusi ei ole, nende selge soosik on senine president George Bush. Riigi kümnest suurimast firmast tervelt üheksa toetab Bushi. Ka Wall Street on Bushi leerile raha annetanud kaks korda rohkem kui Kerryle. Kerryl on seni õnnestunud võita enam kui paarisaja tuntud firma juhi toetus. Need liidrid on veendunud, et Bushi majanduspoliitika sunnib riiki elama üle oma võimaluste.

Et USA majandus on üks maailmamajanduse põhilisi vedajaid, siis pakuvad selle seis ja arenguväljavaated kõikjal suurt huvi. President Bush on tuntud selle poolest, et on suurte maksukärbetega ning Afganistani ja Iraagi sõja kuludega viinud president Clintoni ajal ülejäägiga eelarve taas suurde defitsiiti. Kongressi eelarvebüroo (CBO) värske prognoosi kohaselt tõuseb administratsiooni koostatud eelarve puudujääk tänavu 422 miljardi dollarini.

Briti majandusajakirja Economist küsitletud sajast tuntud USA majandusteadlasest pidas tervelt 70% Bushi maksukärpeid halvaks ideeks. Enamiku arvates on suure eelarvepuudujäägiga riigi majanduse seis tõsine ning viiendiku arvates koguni kriisis.

Teisel arvamusel on tänavune Nobeli majandusauhinna saaja Edward Prescott, kelle meelest võiks president makse veelgi rohkem alandada, mis kannustaks inimesi tööle.

Suurt tunnustust jagab Bushi majanduspoliitikale tuntud USA majandusajakirja Forbes Magazine peatoimetaja Steve Forbes. Tema sõnul on USA majanduse alused praegu sedavõrd tugevad, et ta ei näe mingit põhjust, miks ei võiks korduda uus pikaajaline majanduskasv nagu 90. aastatel. Hästi on kasvanud firmade tootlikkus, nende investeeringud suurenevad tänavu ligi 20%, üksikisiku tulumaksumäära vähenemine ning dividendide maksumäära langemine 38 protsendilt 15-le loovad tema väitel majandusele püsiva ja kindla arengustiimuli, mille toimel paljuräägitud eelarvepuudujääk Forbesi uskumuse kohaselt hakkab kiiresti alanema.

Järjekordsed maksusoodustused firmadele kiitis eelmisel nädala heaks USA Senat. Ühtlasi kaovad eksporditoetused, mis ELi ja WTO väitel on olnud ebaseaduslikud. Seadus langetab ettevõtte tulumaksu piirmäära 35 protsendilt 32-le ja välismaal teenitud tulu kodumaale toomine maksustatakse vaid 5,25 protsendiga. Prognoositakse, et kokku toob see firmadele maksukergendust ligi 1500 miljardi krooni väärtuses.

Samas on tuntud ökonomistid üsna ühel meelel selles, et presidendivahetus ei mõjutaks eriti ei USA ega maailmamajanduse kasvuväljavaateid.

USA majanduskasvu tempo on tänavu olnud hea. Aastaarvestuses kasvas see esimeses kvartalis 4,5 ja pärast väikest taltumist teises 3,3 ning kolmandas peaks tänu tugevale ekspordile suurenema jälle üle nelja protsendi. Huvitav on see, et tegevdirektorite tulevikuusu indeks on samal ajal teist kvartalit järjest langenud.

USA majanduskasvust annab umbes kaks kolmandikku eratarbimine. Investeerimispanga Morgan Stanley peaökonomist Stephen Roach juhib tähelepanu sellele, et soodsate intresside tõttu on kodumajapidamiste laenud, millega põhiliselt on soetatud kinnisvara, kasvanud 85 protsendini SKPst. Samal ajal säästavad nad äärmiselt vähe.

Juhul kui intressid hakkavad tõusma ja sääste ei ole, väheneb kohe tarbimine, mis ei jäta mõjutamata ei USA ega maailma majanduskasvu, ütleb Roach, kes näeb tagasilööki juba tuleval aastal.

Teine majanduskasvu mõjutav tegur on nafta hind. Ameerika energiaeksperdid ennustavad, et naftabarreli hind tõuseb lähiajal 60 dollarile. Bensiini hind on USAs juba tõusnud ca 30%, mis vähendab jae- ja automüüki.