Ideest oma ettevõtteni

Artikkel

- Uudised
- 17. oktoober 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ideest oma ettevõtteni
Ettevõtted, mida Rootsis praegu alustatakse, võib laias laastus jagada kahte suurde gruppi: ettevõtted, mille aluseks kõrgtehnoloogiline idee ja eesmärk kasvada suureks enesefinantseerimise või riskikapitali abiga, ja pereettevõtted, kus ainus ambitsioon on endale ülalpidamist teenida.
Esimese grupi moodustavad ettevõtted, mille idee on välja kasvanud ülikoolis või uurimisinstituudis tehtud teadus-tööst. On üsna levinud, et professor oma doktorantidega muudab idee äriks, kui projekt on lõpule viidud või teadusgrandid otsa saanud. Sellisest arengust on ülikoolid väga huvitatud. Lundi ülikoolis on mitu innovatsiooni turustamist õhutavat üksust, mis on koondatud Lundi Ülikooli innovatsioonidivisjoniks.
Venture Cup on samuti hea innustaja ettevõtte loomiseks. See on äriplaanivõistlus, mille eesmärk on aidata Lõuna-Rootsi ülikoolide teadlasi, üliõpilasi, töötajaid jt ärimeelseid isikuid teel ideest oma ettevõtteni. Võistlus aitab üles ehitada äriideed kolmes etapis: lihtsast äriideest turuplaani abiga valmis äriplaanini.
Venture Cupi mõte kombineerib professionaalse juhendamise, võistlusmomendi ning seminaridest ja loengutest koosneva kursusesarja. Selle ürituse taga on ka Lundi Tehnikaülikool ja Teknopol (aitab ettevõtet üles ehitada nõu ja kontaktvõrguga, saades vastutasuks 10% osanikuks).
Teise grupi moodustavad suures osas töötud, kes teevad läbi riikliku töövahendusasutuse kursuse ?Starta eget?: kuidas oma ettevõtet alustada. Riik maksab ka minimaalset starditoetust töötu abiraha asemel ja ulatuses. Ses grupis osalevad aktiivselt Rootsi saabunud immigrandid, kel see on üks vähestest võimalustest jõuda Rootsi tööjõuturule.
Ettevõtte alustamisel on oluline tunda maksuseadusi. Tööandjamaks on 32,70% (kus 11,91% maksustavast brutopalgast läheb pensioni-, 13,26 tervise- ja lapsevanemakindlustusele). Kui tööandja maksab alluva erakindlustust, lisandub 24,26protsendiline maks.
Tulumaksu suurus sõltub palgast, sellest, kus sa elad ja kas sa oled Rootsi Kiriku liige. Tulumaksud palgalt kuni 65 000 Rootsi krooni ehk 112 450 Eesti krooni kuus on välja arvutatud maksutabelites. Sealt edasi võib maksumäär varieeruda 40?51%.
Tulumaks kasumilt ja dividendidelt on 30%. Alates 1. jaanuarist 2005 on Rootsi valitsusel plaanis kaotada pärandus- ja kinkemaks. Seda muutust tervitavad paljud väike-ettevõtjad, kellele see oli suur koormus ettevõtte pärandamisel järeltulijatele.
Pikka aega on Rootsis rakendatud vallandamistel järjekorrameetodit. Kes viimasena tuli, see ka esimesena läheb.
See meetod on oma aja ära elanud isegi suurtes ettevõtetes, rääkimata väikestest, mis on dünaamilisemad ja seega tundlikumad nii jäiga kriteeriumi suhtes. Kui aga vallandamisega seotud arusaamatused jõuavad töökohtusse, saab väga sageli õiguse tööandja.
?Kõige suurem raharaiskamine on palgamaksmine,? ütles mulle kunagi üks riskikapitalist. Keskmine arvutispetsialisti kuupalk on naistel 51 727 ja meestel 57 782 Eesti krooni. Umbes 51 900 maksavad ka kõrgtehnoloogilised start-up-ettevõtted (erinevus vaid see, et sugude vahel palga suhtes olulist vahet ei esine).
Kui sellele lisada sotsiaal- ja kindlustusmaksud ning kõrge tulumaks, siis on arusaadav, et peale ettevõtte juhtide on ka riskikapitalistid mures, kuhu nende investeeringud lähevad. Võrdlusena võib lisada, et keskmine gümnaasiumiõpetaja palk on naistel 38 925 krooni, meestel 39 271; keskmine restoranipersonali palk on naistel 28 372 ja meestel 29 756 krooni.
Autor: Anu Uus
Hetkel kuum