Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Metallid tõusnud kulla hinda
Tegelikult võiks analoogilise pealkirja panna artiklitele, milles kirjutatakse väga paljude toormeliikide hindade, eriti metallide kohta. Oktoobri esimesel nädalal kerkis uudisteagentuuri Reuters poolt arvutatav toormehindade indeks 23,5 aasta kõrgeimale tasemele.
Aasta algusega võrreldes on toorme hinnad kerkinud keskmiselt 25 protsendi võrra. Hindade üldist pilti on kõige rohkem mõjutanud nafta ja naftasaaduste ning metallide hinnad. Deutsche Banki arvutatav toormehindade indeks on aasta algusega võrreldes kerkinud 30 protsendi võrra.
Nafta ajalooliselt kõige kõrgemad hinnad on muutunud juba tavaliseks. Oktoobri alguses kerkis vase ja nikli hind 15 aasta kõrgeimale tasemele. Teine laialt kasutatava metalli, alumiiniumi hind püstitas üheksa aasta rekordi. Ainsa metallina, mis viimastel aegadel on jäänud investorite ja spekulantide huviorbiidis mõnevõrra tagasihoidlikumale kohale, on kuld ise, mille hind on sel aastal liikunud vahemikus 380 kuni 420 dollarit untsist. Tõsi, kollase väärismetalli hind tegi suure tõusu aastatel 2001?2003.
Erandlikeks börsikaupadeks, mille hind ei ole tõusnud, on agronoomiasektor ? soja, kohv ja kakao, mille hinnad on suure saagikuse tõttu sel aastal langenud. Siin on omakorda erandiks suhkur, mille hinnatõus võistleb edukalt nafta ja metallidega ? sel aastal üle 40 protsendi (seega ei pruugi kohaliku jaehinna tõusu panna ainuüksi Euroopa Liidu arvele).
Tõsi ta on, möödunud nädalal tegid värvilised metallid vask ja alumiinium tõsise korrektsiooni. Vase hind tegi eelmisel kolmapäeval kaheksa aasta, nikli hind pea 16 aasta suurima kukkumise. Metallide järsk hinnalangus annab selge viite turgude ülekuumenemisest. Nimelt on tekkinud spekulatiivsetel riskifondidel, kes tegutsevad toormeturgudel aktiivselt, kahtlused selle kohta, et hind on tõusnud juba piisavalt ning edasine suund on pigem alla. Hindade järsuks suunamuutuseks piisab aga vähesest. Näiteks nikli hinna kukkumise põhjustas teade, et paljud tootjad on hakanud roostevaba terase valmistamisel kasutama kalli nikli asemel odavamat mangaani. Nii sai India suurim roostevaba terase tootja Jindal Stainless nõude vähendada niklisisaldust ja sellega toota odavamat terast maailma suurimalt jaekaubaketilt Wal-Mart ja Rootsi Ikealt.
Teiseks möödunud nädalal toimunud hinnakukkumise põhjuseks on kartus, et majanduskasv Hiinas hakkab aeglustuma ning seetõttu kahaneb nõudlus ka toorme järele. On ju viimasel kahe aasta jooksul toimunud hinnatõusu peamiseks põhjuseks tormiline majanduskasv Hiinas. Iga väikegi negatiivne uudis võib investorite meeleolu kardinaalselt muuta.
Enamiku laiemalt tuntud toormehindade kujundajateks on spekulandid, kes teenivad tulu tulevikutehingutega ehk futuurtehingutega kaubeldes.
Kui räägitakse nafta, kohvi või värviliste metallide nn maailmaturu hindadest, siis tavaliselt on tegemist kauba tulevikutehingute hinnaga. Nii näiteks on täna nafta maailmaturu hinnaks detsembrilepingute hind Rahvusvahelisel Naftabörsil Londonis või New Yorgi kaubabörsil. Kohvi ja suhkru maailmaturu hind kujuneb Londoni tulevikutehingute börsil (LIFFE) ja New Yorgi kohvi-, suhkru- ja kakaobörsil. Kuna tegemist on börsil kaubeldavate tulevikutehingutega, siis kaupadega reaalselt ei kaubelda ja ostja-müüja ei maksa ega saa raha kauba eest, vaid preemia eest, mis on tunduvalt väiksem kui reaalse kauba eest tuleks maksta. Seepärast ongi tulevikutehingutel nimeks tuletisväärtpaber (analoogiline matemaatilise tuletisega).
Kuna börsil kauplemist reaalse kaubaga ei toimu, ei vasta ka kauba maailmaturu hind tihti nõudluse-pakkumise vahekorrale, vaid spekulantide nägemusele selle kauba hinnast tulevikus. Välistatud pole ka kuritahtlikud turumanipulatsioonid, mis aga on viimasel ajal haruldased.