Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rohula vaidleb maksuametiga
Ehkki ametlikult osapooled seda ei kinnita, on ilmselt tegu kaudse maksustamise juhtumiga. Maksuameti selgituste kohaselt rakendatakse seda mitte ainult siis, kui maksumaksja kulud ületavad tulusid, vaid ka maksu määramiseks vajalike kirjalike tõendite puudumisel, nende ebapiisavusel, vähesel usaldusväärsusel, hävimisel või kadumisel.
Rohkem kui nädala eest taotles Enn Rohula oma maksuvaidluse kinniseks kuulutamist eraelu kaitseks, sest muude küsimuste hulgas tuli arutusele ka koos abikaasaga täidetud tuludeklaratsioon 2000. aastast ja eluasemelaenu intressid. Maksuotsuse sai Rohula eraisikuna sel kevadel. Kohtult nõuab ta maksuotsuse ja vaideotsuse tühistamist.
Rohula ütles, et ei soovi vaidlust praegu kommenteerida, kuid lisas, et tegu on väikese arusaamatusega, millele loodab lahenduse leida.
"Meie tungiv palve on sellest vaidlusest praegu mitte kirjutada, kuna istung on kuulutatud salajaseks ja artikkel võib mõjutada kohtuotsust," teatas Rohula esindaja Vahur Kivistik eile.
Ka maksuamet keeldus kommentaaride andmisest Rohula juhtumi kohta, viidates maksusaladuse kaitsele.
Varem on Eesti Päevaleht maininud, et Enn Rohula oli üks Raivo Karu offshore-kontori prominentsetest klientidest. Enamik neist on kinnitanud, et kasutasid offshore-firmasid 1990. aastatel.
Rohula on eraettevõtja ja tippjuhina püsinud avalikkuse huviorbiidis alates 1990. algusest, mil ta hakkas korraldama koos Eesti Merelaevandusega Tallinna ja Helsingi vahelist laevaliiklust. Möödunud kümnendi keskel töötas Rohula Silmeti juhatuse esimehena.
Praegu kuulub Enn Rohula reisijaid Tallinna ja Helsingi vahet vedava ASi Lindaliin omanikeringi ja töötab sama laevafirma juhina.
Maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur tõdes, et kaudse maksustamise osas ollakse Eestis alles lapsekingades. Selliste maksuasjade uurimine võtab kaks korda rohkem aega kui tavaliselt ning nõuab märksa rohkem tõendeid. Kohtupraktika on veel välja kujunemata.
"Kindlasti ei hakata tulevikus kaudset maksustamist massiliselt rakendama," ütles Ambur ja viitas ameti püüdele kaudse maksustamise vajadust pigem ennetada.
Jõustunud kohtulahendite statistika näitab, et maksumaksjail õnnestub tühistada 30 protsenti maksuotsustest. Kaudse maksustamise juhtumite kohta eraldi statistikat ei peeta.
Maksuhalduriga julgevad kohtus rinda pista vähesed, suurem osa prominentidest eelistab neilt nõutud summa vaikselt ära maksta isegi siis, kui vaidlemiseks oleks põhjust.
Umbes pool miljonit krooni tasus Tallinna endine abilinnapea ja laevanduses tuntud Toivo Ninnas, ehkki maksuotsusega ei nõustunud. Kuni kümnetesse miljonitesse kroonidesse küündivaid summasid maksid mullu ka endised hansapankurid Rain Lõhmus, Heldur Meerits, Andres Saame ja Toomas Sildmäe, samuti ärimees Meelis Lao ja hasartmängude korraldajate liidu juht Tõnis Rüütel.
Meediamagnaat Hans H. Luik sõdis mullu üle kuue aasta vanuste kulude pärast, mida maksuametnikud eraisiku tulumaksu määramisel arvesse võtta ei tahtnud. Kohtusse vaidlus ei jõudnud.
Mullu kaks maksuotsust saanud luteri kiriku haldusdirektor Mati Maanas vaidles samamoodi maksuameti siseselt ja enda sõnul vaid isiklikes asjades. Maanas lisas, et tüli on leidnud juba mõlemale poolele sobiva lahenduse.
Praegu vaidleb maksuotsuse tühistamise nimel endine börsispetsialist Charlie Viikberg. Maksuamet üllatas teda kopsaka füüsilise isiku tulumaksu nõudega vahetult enne 1997. aasta maksurikkumiste aegumist.
Vandeadvokaadist kinnisvaraärimees Viktor Kaasik vaidlustas osa maksuotsusest. Esimeses astmes jättis kohus koolituskulusid ja eluasemelaenu intresse puudutavad kaebused rahuldamata, kuid Kaasik on lubanud vaielda riigikohtuni välja.
Halduskohus rahuldas samas Liiwi Heliisi omaniku Aivis Ohtla kaebuse maksuameti vastu, kuid jättis jõusse 1,7 miljoni kroonise maksunõude. Poolte vaidlus jätkub ringkonnakohtus.