Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vaba tarkvara võib olla tasuline ja tasuta

Lemmit Kaplinski 19. oktoober 2004, 00:00

Vaba tarkvara on üldjuhul tasuta kättesaadav, kaasnevad ettevõttele iga infosüsteemi juurutamisega kulud tööajale, koolitusele ja tugiteenustele. Vaba tarkvara on tarkvaratööstuse üks kõige õitsvamaid ja kiiremini arenevaid valdkondi. Vaieldamatult pakuvad laialt tuntud operatsioonisüsteem Linux, kontoritarkvara OpenOffice.org ja paljud teised tooted võimalust hoida kokku ettevõtte IT-kuludelt või seada sisse senisest paindlikum ja võimalusterohkem infosüsteem.

Vaba tarkvara rakendamisel ei saa aga lähtuda üldjuhul nullilähedasest müügihinnast, vaid arvesse tuleb võtta kõiki kulusid, mis tarkvarasüsteemi kasutuselevõtmisega kaasnevad. Näitajat, mis peegeldab peale soetamismaksumuse ka hooldus- ja koolitus- ja muid kulusid, nimetatakse kogukuluks (inglise keeles TCO ehk total cost of ownership). Argitarkus, mis väidab, et tasuta lõunaid polegi olemas, räägib just nimelt kogukuludest - esmapilgul odav lahendus võib lõppkokkuvõttes osutuda kallimaks, kui arvati.

Ettevõtte seisukohalt strateegiliste otsuste langetamisel ei saa aga lähtuda aksiomaatilistest tõdemustest, vaid tugineda tuleb reaalsetele võimalustele ja vajadustele. Vaba tarkvara, mille omandisuhted on avatumad kui kommertsalternatiividel, võimaldab pakkujate rohkust ja seega ka paindlikumat hinna ja teenuste valikut. Esitan siin kaks mudelit, mis mõlemad peegeldavad võimalikke vajadusi, valikuid ja kulusid.

Esimesel juhul on ettevõtte sooviks soetada enda infosüsteem maksimaalselt madala hinnaga. Vaba tarkvara kasuks otsustatakse eelkõige just litsentsitasude puudumise pärast. Kogu süsteemi arendamine, juurutamine, koolitamine ja hooldamine usaldatakse ettevõtte IT-personalile.

Selliste soovide juures on võimalik valida mitme tasuta toote seast, millest enamiku on tervikuna loonud vabatahtlikud, kes ei soovi oma töö eest tasu, vaid naudivad võimalust luua funktsionaalset tarkvara. Vaba tarkvara puhul on väga tavaline, et vabatahtlikud ja ettevõtted töötavad ühe projekti kallal koos, kasutades maksimaalselt ära kõigi huvitatud osapoolte teadmisi ja oskuseid.

Kuivõrd tegemist on vaba tarkvaraga, on loomulikult kohalikul IT-personalil võimalus probleemid ise lahendada. Kuigi pealtnäha on süsteemi pidev uuendamine lihtne töö, nõuab see tegelikult pidevat uudisgruppide ja postiloendite jälgimist ja võib kujuneda täiskohaga tööülesandeks. Jällegi näeme, kuidas ostuhinna arvelt kasvavad ettevõtte kulutused oma personalile.

Teine äärmus on tasuline vaba tarkvara. 99 protsenti sellisest tarkvarast endast on identne tasuta versioonidega, tarkvara kasutamise hind moodustub hoopis ülalkirjeldatud ja teiste lisateenustest.

Seega katab tasuline vaba tarkvara kaks toodud situatsiooni ja pakub mõnel puhul teisigi lisaväärtusi. Arvestades, et vaba tarkvara on paljudele siiani segane valdkond - nii kasutajate kui ka arendajate hulgas - siis on tasuliste toodete veel üks oluline eelis garanteeritud ühilduvus kolmandate tootjate tarkvaraga.

Võtame näiteks Oracle'i andmebaasiserveri, mida aina sagedamini rakendatakse Linuxi operatsioonisüsteemil. Valides näiteks Red Hat Linuxi või SuSE Linux tasulise toote, võite olla kindel, et ühilduvusprobleeme ei teki ja et mõlemad tootjad oskavad teie murede lahendamisel pakkuda asjakohast oskusteavet.

Lõppkokkuvõttes jääb ettevõttele vabadus valida endale kõige sobivam lahendus erinevate toodete ja teenuste hulgast. Seda vaba tarkvara tähendabki - mitte tingimata tasuta tarkvara, vaid vabadust valida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:46
Otsi:

Ava täpsem otsing