Arhitektuuribürood elavad peost suhu

Peeter Raidla 20. oktoober 2004, 00:00

Mitme suurehitisega seotud SRV Kinnisvara projektijuht Margus Mändmets peab sellist olukorda üllatavaks: ?Arvestades praegust situatsiooni, kus ehitusturg on kuum ? tööd on palju ja tegijaid vähe ?, peaks see samavõrd ju ka arhitektuuribüroode kohta kehtima. Nad on suhteliselt täissöönud, mis tähendab, et nad võivad oma töö eest hästi küsida. Arvan, et kala peitub kuskil mujal.?

Kus täpselt see ?kala? ikkagi peidus on, ei oska Mändmets pakkuda. Arhitektuuribüroodele makstav tasu oleneb tema sõnul otseselt hoonest. ?Rusikareegliks on, et projekteerimise hind ei tohiks ületada nelja protsenti ehituse hinnast. Kuid alla kahe protsendi ta ka ei lange,? tõdeb Mändmets, lisades, et kahe protsendi määra rakendatakse vaid lihtsamate, näiteks laohoonete puhul.

?Suurte objektide puhul teeb büroo tööd mitu aastat ja ka tulu jaotub vastavalt. Kui see veel kuude peale ära jaotada, siis me polegi nagu midagi erilist teeninud,? nendib Eesti ühe mainekama arhitektuuribüroo Künnapu & Padrik tegevjuht ning vähemusosanik Mati Olde. ?Samas on üks asi see, mida kinnisvaraarendajad teile ütlevad, teine aga see, mida nad tegelikult maksavad ja milliseid summasid on nad nõus lepingusse panema.?

Ehkki arhitektuuribüroo Künnapu & Padrik viimase aja üks suuremaid töid on olnud Viru Keskuse laienduse ning ühtaegu Viru Väljaku Ärikeskuse projektdokumentatsiooni koostamine, ei avaldanud see büroo majandustulemustele kuigi suurt mõju. Seda vaatamata asjaolule, et arendaja investeeris keskusse enam kui 700 miljonit krooni.

?Meie ju ei tea, milline on objekti tegelik maksumus ja vaevalt et teilegi seda keegi ütleb,? tõdeb Olde. ?Räägitakse investeeringutest, aga kui suur on ehitusmaksumus, ei tea keegi. Kinnisvaraarendajad on aga väga kitsid arhitektile maksma. Kui nad väidavad, et maksavad arhitektile 2?4% objekti maksumusest, siis see on selge bluffimine. See 2?4% võib ju isegi olla, iseasi, mis summast see protsent on võetud.?

Sama kriitiline on kinnisvaraarendajate poolt makstava tasu suhtes Kalle Rõõmus, kelle kuuluv endanimeline arhitektuuribüroo on projekteerinud pea kõik viimase aja Tartu suuremad ehitusobjektid, Tartu Vangla, Biomeedikum ja nn Plasku kaasa arvatud.

?Kui võtta aluseks 500 miljoni kroonine objekt ? ja neid me oleme teinud päris mitmeid ?, ja lähtuda kahest protsendist, siis peaks meie tulu olema 10 miljonit krooni, mis on aga suurem kui meie terve aasta käive,? kommenteerib Kalle Rõõmus.

Rõõmuse arvates võiks see protsent tõepoolest selline olla ning selle poole püüeldaksegi. ?See annaks ka meile võimalusi koolituseks ja arenguks,? tõdeb Rõõmus. ?Kui rootslastel moodustavad projekteerimiskulud 10% arenduse maksumusest, siis meil küünib see tegelikkuses vaevu-vaevu ühe protsendini.?

Rõõmus viitab seejuures Tartu Vangla ehitusele ja Tallinna Lennujaama rekonstrueerimisele, mida tema büroo tegi ehitaja alt. ?Nimesid nimetamata tean, et ehitaja poolt tellijale näidatud ja tegelike projekteerimiskulude vahe oli viiekordne. Sain nende numbrite jälile hiljem ja juhuslikult. Kusjuures tegu oli riigihangetega. Projekteerimine on sellistel juhtudel ehitajale üks alltöövõttudest, kõrvuti näiteks solgitorude paigaldamisega,? pahandab Kalle Rõõmus.

Osa arhitektuuribüroosid on ühinenud Eesti Projektbüroode Liiduga, mis omakorda kuulub mainekasse rahvusvahelisse konsultantide organisatsiooni FIDIC.

?FIDICi põhipostulaat on selge ? ehitaja käes ei tohi olla projekti rahakotti,? toonitab endanimelise arhitektuuribüroo omanik Kalle Rõõmus. ?Olgu see ehitaja kui aus tahes, ikka on tal oma huvi mängus. Ja me üritame selle vastu võidelda.?

Projektbüroode Liidu tegevjuht Mauno Inkinen pole võimaliku surveavalduse suhtes siiski kuigi optimistlik: ?Meie kaudu on tellijale surve avaldamine raskendatud. Arhitektuuribürood on sõltumatud ja meiega on vaid vähesed liitunud. Samas pole arhitektid suutnud kehtestada ka otsest tasude tabelit, nagu advokaadid seda on teinud.?

Rõõmus arvab, et kui oma tulupoole suurendamiseks avaldatava survega tellijale üle pingutada, pöördub tellija nn ahjutaguste tegijate poole. Illegaalset tarkvara liigub Eestis endiselt ning kõik ei kipu ka ausalt palka maksma.

?Turg kujundab hinna. Ja see olukord püsib niikaua, kui pole kindlalt kokkulepitud hinnakriteeriume. Ei oska öelda, kas see juhtub tänavu või järgmisel aastal, aga Eestis on tekkimas olukord, kus kõik vähegi tegijad on kõriauguni töö sees. Ilmselt heidab arendaja algul pilgu Soome ja Rootsi, kus aga arhitektitöö on oluliselt kallim, ning siis tasub ka meil hinnatõusu oodata,? sõnab Rõõmus. ?Kui ma olin Pariisis palgaline projektiarhitekt, teenisin sama palju, kui ma praegu teenin Eestis firma ainuomanikuna. Aga Pariisis olin ma aastal 1989.?

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing