Eesti eurole üleminekuks teistest liitujariikidest paremini valmis

Sirje Rank 21. oktoober 2004, 00:00

Eesti on ?märkimisväärselt edenenud? ning ?senine areng on tõeliselt julgustandev?, ütles Euroopa Keskpanga peaökonomist Otmar Issing eile, esitledes Euroopa Keskpanga raportit, mis hindas uute ELi liikmete valmisolekut euroga ühinemiseks. Samal teemal avaldas eile raporti ka Euroopa Komisjon.

Viiest eurole ülemineku nõudest on Eestil täitmata vaid üks ? kroon ei ole veel täit kahte aastat kaubelnud Euroopa vahetuskursi mehhanismis ERM-2. Seda peetakse n-ö euro eesruumiks, mille eesmärk on näidata valuuta stabiilsust.

?Tervikpildis on Eesti Maastrichti (s.o eurole ülemineku) kriteeriumide täitmisel väga hästi esinenud. Eesti riigieelarve seis on praeguses Euroopa majandusruumis erakordne,? ütles Eesti Panga avalike suhete juht Janno Toots.

Euroga ühinemata riikidest on ainult Eesti ja Rootsi riigieelarved ülejäägis, Eestil 2003. aastal 3,1% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Teised on defitsiidi kärpimisel olnud ?liiga aeglased?, ütles Euroopa Keskpank.

Kuus uut riiki on saanud komisjonilt hoiatuse ? vanadest on Saksamaa ja Prantsusmaa nõuet eiranud juba mitu aastat ning halba eeskuju annavad ka Holland, Kreeka, Portugal ja Itaalia.

Veel oli komisjoni raportis märkusi keskpanga iseseisvust ja valuuta stabiilsust reguleeriva õigusruumi kohta. ?Eesti Panga seaduses on sätestatud keskpanga sõltumatus, kuid üht-teist on õiguslikus keskkonnas veel teha,? kommenteeris Toots. Eelkõige mis puudutab eurole ülemineku tehnilisi küsimusi ja Euroopa Keskpanga rolli sissekirjutamist Eesti seadustesse.

Koos Eestiga on euroga ühinemise nõuete täitmisele kõige lähemal Leedu, kel täitmata sama kriteerium.

Ooteaeg saab Eestil, Leedul ja Sloveenial täis 2006. aasta keskel ning seega võivad esimesed uued riigid eurotsooni liikmeks saada 1. jaanuaril 2007. Nii ütles eile Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia.

Punaseks laternaks on Poola ja Ungari, kes ei täida täna ühtegi eurole ülemineku kriteeriumi riigieelarve defitsiidi, valitsuse võla, inflatsiooni, pikaajaliste intresside ja valuuta stabiilsuse osas.

Eestit manitseb Euroopa Keskpank tasakaalus eelarve poliitikat jätkama. Seda on vaja nii elanikkonna vananemist ja sellest eelarvele johtuvat survet silmas pidades kui ka Eesti suure jooksevkonto defitsiidi pärast. Ka tuleb Eestil ohjata palkade tõusu ning parandada tööturu toimimist.

Lätil ja Leedul tuleb pingutada eelarve tasakaalu viimiseks. Leedu valitsuse eesmärk, et eelarve defitsiit võib tänavu kasvada 2,8 protsendile SKPst, ei ole kooskõlas euro aluseks oleva stabiilsuspakti nõudega viia eelarve keskmises perspektiivis tasakaalu või ülejääki. Lisaks on konservatiivne eelarvepoliitika vajalik Leedu ja Läti kõrge jooksevkonto defitsiidi pärast. Lätil on ka inflatsioon lubatust palju kõrgem.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:49
Otsi:

Ava täpsem otsing