Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Noored tuleb seada esikohale
Kõigil maailma praegustel kriisidel ? relvakonfliktidel, aidsil, tööpuudusel ? on üks ühine joon: need puudutavad noori inimesi, kes nende probleemide all kannatavad, kuid on samas muutuste veel kasutamata allikaks.
Paljudele meist võib maailm tunduda vana kohana. Ometi on maailma kuuemiljardilisest elanikkonnast 2,8 miljardit vanuses alla 25 eluaasta. Üheksa noort inimest kümnest elab arenevates riikides. Nad ei ole ainult meie tulevik, vaid ka olevik.
Möödunud kuul kogunes 170 noorsooliidrit 82 riigist Maailmapanga, Euroopa Noortefoorumi ja Skaudiliikumise Maailmaorganisatsiooni kutsel Sarajevosse. See polnud lihtsalt järjekordne kohtumine, vaid kõige suuremat riski kandva ja maailma arenguprobleemidega tegelemise võtmeks oleva grupi kokkutulek.
40 miljonist aidsi põdevast inimesest on üle neljandiku noored. Maailmas on 121 miljonit algkooliealist last, kes ei käi koolis. Üle poole neist on tüdrukud, kellest enamik ei õpi kunagi lugema või kirjutama.
Samuti kaasatakse noori kogu maailmas murettekitavalt sageli konfliktidesse kas ohvrite või ? sama traagiliselt ? sõduritena. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni värske raporti andmeil on üle poole tööealistest noortest töötud. Töökohtade puudus võib viia sellise frustratsiooni ja lootusetuse suurenemiseni, et järgnev sotsiaalne ja poliitiline käärimine muudab homse maailma tunduvalt ebastabiilsemaks ja ohtlikumaks, kui see on praegu.
Kindel on see, et vanad lahendused vanadele probleemidele ei toimi. Noorte inimeste lootuste ja taotluste paremaks mõistmiseks tuleb uurimistöö ja ressursside näol rohkem pingutada. Lõppude lõpuks elavad nad väga segadusttekitaval ajajärgul.
Üleilmastumise tõttu on noored inimesed maailma ees kaitsetumad, kuid samas ei ole suuremal osal neist sellele ligipääsu.
Noored on osa kummalisest paradoksist, mis eksisteerib kogu arengumaailmas: Aafrika külades võivad noored inimesed osta Coca-Colat, kuid neil puudub puhas vesi. Aasia väikelinnades naudivad noored ligipääsu internetile ja maailm on nende sõrmeotste all, ometi ei luba viisare?iim neil eriti kaugele reisida.
Tegeldes üleilmastumise sellise tasakaalustamatusega, peame ära kasutama ka võimalusi, mida see annab.
Üha enam noori inimesi jagab tänu internetile, muusikale ja kultuurile universaalset maailmatunnetust. Me peame leidma moodused selle rakendamiseks, muutes noored rahu ja harmooniani viivaks ühenduslüliks.
Sarajevo konverents oli samm õiges suunas. Selle teemad olid haridus, konfliktide ennetamine ja lahendamine, riskikäitumine ja noorte tööhõive. Noorte esindajad mõistavad, et kõik need teemad on üksteisega silmanähtavalt seotud.
Suurem teadlikkus ühistest probleemidest peaks noorsoo vajadusi arvestavate programmide väljatöötamise muutma aktiivsemaks.
Praeguste noorte probleemid on ehtsad ja pakilised. Järgmise veerandsaja aasta jooksul sünnib meie planeedil veel kaks miljardit arenguriikide inimest. Peame oma prioriteediks seadma nende vajaduse suuremate võimaluste, töökoha ja sotsiaalse õigluse järele.
© Project Syndicate
Autor: James D. Wolfensohn