Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti reketitootja vallutab hiinlastelt turgu
NTT juhatuse esimehe Oleg Uglovi sõnul on Hiina firmade odava toodanguga väga raske konkureerida. Hiina kõige odavamad reketid maksavad 6 krooni ringis, Eestis toodetute omahind on kaks kuni kolm korda kõrgem. Seepärast on NTT lakanud hiinlastega masstoodangu pärast võitlemast, keskendudes kesktasemele ja professionaalidele mõeldud turule. ?Euroopas arvatakse, et oleme kesktasemel toodangu osas juba esimesel kohal, ise arvame, et oleme teised-kolmandad,? räägib Uglov.
Kõrgtasemele jõudmise esimese märgina hakkab Eesti ettevõte peagi täitma sel alal maailmas kõige tuntuma Butterfly firma tellimust. Seni on see firma vaid Jaapanis tootnud. Kõrgtasemel reketid võimaldavad tootjale palju suuremat rentaablust.
?Leian, et mitte ainult meie, vaid kogu Eesti tulevik on teadusmahukas toodang,? lausub firmajuht.
Uglovi sõnul võiks Eesti riik ohjata monopole, et need nii palju ja sageli hinda ei tõstaks, sest see lööb valusalt eksporti. Ettevõtte rentaablus on 3 protsenti.
NTT eelmise aasta käive oli veidi üle 30 miljoni krooni ja kasum jäi miljoni kroone piiresse. Sel aastal ennustab direktor käibe mõningast alanemist, sest nõudmine spordivahendite järele on Euroopas viimasel ajal kahanenud. ?Nagu meie partnerid räägivad, on uute liikmete lisandumine süvendanud ebakindlust ja inimesed ei kiirusta kulutamast raha teisejärgulistele kaupadele,? selgitab ta.
Uglovi sõnul on Prantsuse omanikfirmale SSI, kes põhiliselt tegeleb spordivarustuse tootmisega ujujatele, lauatennise reketid uus ala ja tellijaid tuleb Eesti firmal endal otsida. ?Algul lootsime, et nemad otsivad meile turgu, kuid selles osas osutus abi loodetust väiksemaks,? räägib ta. Küll aga aitasid välisomanikud NTT juhtidel ennast lääne turu tingimustega kurssi viia. Kuna Euroopas peale Eesti firma teist lauatennise reketite tootjat pole, annab see teatud eelise: paljud lääne kliendid eelistavad Euroopa toodangut Hiina omale ja ka veokulud on väiksemad. Ida poole minevale kaubale kleebitakse vahel ka silt ?made in Estonia?, sest seal tuntakse ja hinnatakse siin toodetud reketeid, räägib Uglov.
NTT annab Narvas tööd 120 inimesele, kes saavad ka selle kandi keskmist palka.
Narva linnapea Tarmo Tammiste ütleb, et linnale on praeguses keerulises olukorras, kus Kreenholm koondab inimesi, iga töökoht väga tähtis ja NTT on linnas arvestatav tööandja.
Olen NTT tootmist ja nende reketeid vaatamas käinud. Nad toodavad põhiliselt massreketeid, millega mängivad alustajad ja noored. Jaapani firma Butterfly on maailmas number üks ja nende reketeid näeb nii EMil kui MMil. Kui narvakad selle kaubamärgi all tootma hakkavad, on see kõva sõna. Tipptasemel tehakse reketeid ja neile pandavaid kumme eraldi.