Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Klaveripoeg kutsub kuuevõistlusele
Erakordsete ideede generaatorina tuntud Rannapi eesmärk on pakkuda sel õhtul mitmekülgset ja meeliköitvat etendust. Ta väidab, et on malli võtnud missivõistluselt, kus peab nii tark kui ka ilus olema. Ise kontsertklaveriga mööda Eesti mägesid ja orge, kirikuid ja kultuurimaju rännanud Klaveripoeg ?noorte ja ilusate? konkurentsi ei karda. Ta usub, et etendus tuleb põnev nii publikule kui ka mängijaile ning toob saali ka inimesed, kes akadeemilisel klaveriõhtul ei käi.
?Ma olen kogu oma muusikateadliku elu elanud erinevates ?anrites. Kui tavaliselt käib pendel edasi ja tagasi, siis minul liigub ta igasse ilmakaarde. Kõik erinevad lähenemisnurgad on korraga minus sees ja mängivad alati kaasa.?
Kaasa mängima on ta kutsunud samuti mitmekülgsed pianistid. Kui Kristjan Randalu ja Mihkel Mattisen on mitmes vallas hästi tuntud, siis Sven Kullerkupp on Rannapi sõnul seni teenimatult varju jäänud. Kontsert oleks ülesehituselt nagu võistlus, kuid edetabelit ei tehta. Iga kuulaja võrdleb esinejaid ainult oma peas.
Kõik voorud ja lood on lühikesed, kahe-kolmeminutilised. Põhikriteerium on vaheldusrikkus. Klaveripoeg on välja mõelnud eeskirjad, mida jälgib ja mõõdab kohtunik ehk õhtu juht, kes ka katkestab ja sekkub, kui vaja. Rannapi arvates annab see tavakuulajale harvaesineva võimaluse saada aimu interpreedi hingeelust, tema suhtumistest ja reaktsioonidest erinevates psühholoogilistes seisundites.
Alustatakse klassikavooruga, kus igaüks esitleb oma lemmikheliloojaid vähemalt kolmest stiilist. Ühte klassikalist meloodiat on võimalik kasutada teises voorus, kus tuleb esitada oma ettekujutus armastuse avaldamisest. Romantilise teise vooru järel on rokkpopurrii, kus tuleb imiteerida erinevaid rokistiile. Pärast vaheaega esitab igaüks autoportree heliloojana, mille ainuke nõue on, et see oleks erinev teistest oma esitatud paladest sel kontserdil. Viies voor on ?Minu ettekujutus d?ässist? ning kuues hetkeimprovisatsioon. Publikult korjatakse vaheajal juhtnööre improviseerimiseks. See peaks olema sõnaline kujund, millest saadakse impulss improvisatsiooniks. Finaalis esitatakse koos kahel klaveril kaheksal käel neljaminutiline teos, mille muusikast on iga osavõtja loonud ühe minuti.
Mihkel Mattisen on väljakutsest põnevil ja usub, et ?tulemas on omapärane ja vaheldusrikas show. Eesti Kontserdi laval pole harjutud selliseid asju nägema, vähemalt mitte klaverifestivali raames!?
Autor: Kersti Inno