Säästumarket on saavutanud kaubakäibe lae

ÄP 22. oktoober 2004, 00:00

Säästumarketi käive ei suuda enam kasvada nii kiiresti kui Eesti toidu- ja esmatarbekaupade turg tervikuna. Sellest annab tunnistust käibe kasvu aeglustumine selle aasta II ja III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga, ehkki käibe absoluutmaht kasvab endiselt ja Säästumarketi kasum on hea.

Äripäev arvab, et Säästumarket on oma kliendisegmendi juba suures osas hõivanud.

Ühelt poolt annab oma ni?i küllastumisest tunnistust Säästumarketi kaupluste arv, mis on juba pikemat aega stabiilne, parasjagu 45. Teised kasvavad: näiteks leedulaste T-Market tahab jõuda Eestis ligi 50 kaupluseni. Ja juba pikemat aega on tulekul sakslaste Lidl? Nii mõnestki kohast, nagu näiteks Sillamäelt, aga ka Rocca al Mare kaubakompleksi servast, on Säästumarket taandunud. See viitab konkurentsi tihedusele, mis nõuab paindlikku asukohapoliitikat ? kui ikka müük ei edene konkurentide tõttu, pole mõtet, hambad ristis, punnitada. Lausa ülemaakondlikku furoori on põhjustanud Säästumarketi laienemine Hiiumaale. Võib-olla ongi Säästumarketi kaupluste arv optimaalne. Tuleb tunnustada, et enamasti on Säästumarketil soodne asukoht oma potentsiaalse kliendigrupi suhtes: kauplused paiknevad tiheda paneelmajade elamurajooni keskel, kuid on ka vähem soodsaid asukohti vähekäidavas äärelinnas. Need tõmbavad keti keskmist kasumlikkust kindlasti alla.

Teiselt poolt on hinna?okist, mille Säästumarket põhjustas, toibuma hakatud. Sama ostjagruppi noolivad näiteks Oleg Grossi toidukauplused ja T-Market, peibutades hindadega mõnele kaubagrupile, mis on soodsamadki kui Säästu-marketis. SL Õhtulehe viimases ostukorvi odavuse võrdluses (17.09.) oli Sääs-tumarket kolmas Tirsi ja T-Marketi järel. Discounter?i ni?is oli Säästumarket küll esmatulija, pioneer, kuid vahed vähenevad, taganttulijad hingavad kuklasse, edukas äriidee leiab alati järeletegijaid.

Põhjusi kliendibaasi ammendumisele võib otsida ka väikestest reklaamikuludest. Kord nädalas ilmub küll kliendileht, mis tutvustab eelseisval nädalal müüki tulevaid kaupu, kuid pole oma tarbijamänge, degusteerimisi, Säästu-marketil pole oma ?säästukaarti? (selle nime jõudis napsata endale ETK süsteem), Säästumarket ei lunasta korgi all peituvaid tarbijamängude võite. Kõik see on Säästumarketi teadlik poliitika, omamoodi terviklik kaubanduslik maailmanägemus ? kulude kokkuhoid, soodne hind, mõõdukas sortiment.

Kliendibaasi edasisele kasvule seab piirid vähe muutuv kaubavalik, ehkki aeg-ajalt lisandub ka midagi uut ? ent igapäevasele ostjale on kõik juba pähe kulunud. Siin piirab Säästumarketi enda kehtestatud põhimõte, et sama kaup peab olema müügil kõigis kauplustes. Väiketootjad ei suuda sammu pidada, samuti vastu tulla massist tulenevale allahindlusnõudmistele. Seega piiratud sortiment, piiratud kliendibaas.

Kuivõrd Säästumarket on Eesti suurim jaekaubakett, siis võib tema suhteliselt väiksem käibe kasv ületada siiski teiste kettide absoluutse kasvu. Ent oluline on trend, see on pidurduv. Siiski-siiski: Soome maiustustetootja Oy Karl Fazer Ab tahab Eesti turul oma nimele registreerida paarkümmend kaubamärki, mis sisaldavad kõik sõna ?säästu?: säästujäätis, -siirup, -sool, -saago, -kohvi, -jää!

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing