Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hea juht suudab töötajate stressi ennetada

Ketlin Priilinn 25. oktoober 2004, 00:00

Haapsalu Uksetehase ASi peadirektor Ago Soomre tõdeb, et temal on oma töötajate stressi märkamisega siiski raskusi.

?Mul on ju 160 töötajat, ja seda on ikka päris palju,? põhjendab ta. ?Vahel nad muidugi pöörduvad oma muredega minu poole küll, aga siis on enamasti tegemist finantsprobleemidega, isiklikke probleeme pole mulle seni keegi kurtma tulnud. Võimaluse korral püüan muidugi alati aidata.?

Soomre ütleb, et kõige rohkem on stressi märgata töö tipp-ajal, näiteks suvel. ?Siis olen tavaliselt soovitanud neil aega pisut maha võtta,? väidab Soomre. ?Kuna aga taolisi stressiga seotud probleeme esineb suhteliselt harva, siis tundub, et meil siin Haapsalus on inimestel hea elada,? muheleb ta.

ASi Koger & Partnerid juhatuse esimees Priit Sauk leiab, et nende ettevõttes on iga juhi ülesanne tagada töötajate rahulolu ja tööga koormatus selliselt, et tööstressi tekkimine oleks välistatud.

?Siiski võib vahel koormuste suurenemisel või kiirematel aegadel, näiteks objektide lõpetamiste jms taolise puhul töötajate stressi siiski täheldada,? ütleb Sauk. ?Ennekõike avaldub see rahulolematuses kas siis töökoormuse osas või töötajatevahelistes suhetes. On oluline seda tähele panna ja mitte lasta sellel kasvada üle konfliktideks.?

Priit Sauk leiab, et vahel tuleb lugeda olukorda ka ridade vahelt ehk nii mõnigi väike repliik koosolekul või pilk võib avada inimese tegeliku seisundi.

?Üks paremaid stressi vastu võitlemise vahendeid on olukorra üle rahulik nelja silma all aru pidamine, et jõuda tegelike stressi tekkimise põhjusteni,? soovitab Sauk. ?Kui need on välja selgitatud, siis on juba lihtne ka ?rohtu? leida. Selleks võib siis olla näiteks koormuste ümberjagamine, puhkamiste-sportimiste võimaldamine vms. Olulisim on siiski leida inimesele teda huvitavad ja talle jõukohased tööülesanded, teda aeg-ajalt suunata ja mõõdukalt kontrollida ning anda tagasisidet tema töö tulemuslikkuse osas.?

Sauk ütleb, et siis on inimese rahulolu suurem ning stressi tekkimise tõenäosus väiksem. ?Oluliselt lihtsam on tegelda stressi ennetamise kui juba tekkinud probleemide lahendamisega,? usub Sauk.

ASi ABC King tegevdirektori Evelin Hiie arvates on stressis töötaja nii juhtide kui ka töötajate teatud tegemiste või tegemata jätmiste tagajärg.

?Seepärast on õigem keskenduda sellele, et stressi ei tuleks,? usub Hiie. ?Oleme üritanud luua töökeskkonda, kus probleemidest ja muredest saab rääkida.?

Evelin Hiie sõnul on just ühised üritused ja väljasõidud need, mis liidavad töötajaid. ?Toredate kolleegide puhul stress nii kergelt ei tule. Väga palju annab teadmine, et kui on kiire ja raske tööperiood, siis võid loota kolleegi heale nõule või abile,? leiab Evelin Hiie. q

Stressi põhjused võivad olla objektiivsed ja subjektiivsed. Osa elukutseid või tegevusalasid on juba loomult stressirohkemad. Palju sõltub ka organisatsioonist, selle kultuurist ja töökorraldusest.

Tööandja saab hoolitseda töökeskkonna eest, tagada, et inimestel oleks mugav ja ohutu töötada, näiteks et töövahendid oleks olemas jne. Samuti aitab kaasa selge töökorralduse olemasolu, et inimesed teaksid oma tööülesandeid ja vastutusvaldkondade piire, seda, mida neilt oodatakse ja kuidas töötulemusi ja sooritust hinnatakse. Samuti peaks jälgima, et tööülesanded oleksid inimestele jõukohased, aga mitte liiga lihtsad ega ühetaolised.

Palju mõjutavad stressi tekkimist töökoha kliima ja väärtused.

Vahel võib väga võistluslik õhkkond ning formaalne suhtlusstiil tekitada pikema aja jooksul ka tugevates ning väga motiveeritud töötajates stressi, kuna pidevalt täie jõuga pingutada ei jõua keegi.

Seega peaks tööandja juba uute töötajate valimisel jälgima, et nende inimeste väärtushinnangud ja hoiakud ning muud omadused oleks kindlasti firma väärtustega kokkusobivad.

Vähem oluline pole ka juhtimisstiil ja inimestest hoolimine firmas. Töötajad tahavad, et nendesse suhtutaks kui isiksustesse, et nende tegemiste vastu tuntaks huvi ja neile antaks tagasisidet nende töö suhtes.

Üsna tihti kurdavad töötajad, et nad ei saa piisavalt tagasisidet ja seega ei tea, kuidas ollakse nende tööga rahul. Vähene tunnustamine on paraku paljude juhtide probleem.

Palju stressi tekitavad tavaliselt muutused ? kui neid õigesti ei juhita, kui töötajad ei saa õigeaegselt infot nende jaoks eesseisva kohta. Nii tekib inimestes ebakindluse tunne.

Paljud firmad pakuvad töötajatele pingete maandamiseks ka sportimisvõimalusi. Samas pole ükski soodustus automaatselt stressi madaldav, kuna viltuvaatamine nendele, kes ühistest spordiüritustest osa ei võta, võib neil inimestel omakorda stressi tekitada.

Kui mõni töötaja on stressis või läbipõlemise äärel, peaks ta suunama spetsialisti juurde, mitte nõudma temalt aina kategoorilisemalt ja rohkem.

Seega peaks firma huvituma oma inimestest ja neid vajadusel toetama, et nad saaks oma võimeid ja oskusi maksimaalselt rakendada.

Juht peaks töötajate stressist saama aimu läbi situatsioonide. Stressis inimese ajataju muutub, talle tundub, et aega on väga vähe ja ta ei kasuta seda enam otstarbekalt. Seda võib pidada organismi kaitsereaktsiooniks, inimene ei suuda ennast enam sundida tööd tegema. Tekib suletud ring.

Samuti on stressis inimene konfliktne, näeb kõiges halvemat poolt ja on pidevalt ründepositsioonil. Töösooritus langeb, seda iseäranis müügipersonali puhul.

Aitamise suhtes leian, et meil on küllalt kvalifitseeritud psühholooge, firma peaks kindlasti aitama inimesel nende poole pöörduda, kui tegemist on suurema probleemiga. Kõne alla võiks tulla nii grupiteraapia kui ka individuaalne.

Igal juhul võiks juhil olla mingeid psühholoogiaalaseid algteadmisi, näiteks kuulamisoskus on väga oluline, sest tihti tunnevad inimesed puudust just sellest, et saaks oma probleemidest rääkida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:47
Otsi:

Ava täpsem otsing