Moetõbi stress on nagu nakkushaigus

Artikkel

- Uudised
- Heli Lehtsaar
- Heli Lehtsaar-Karma
- 24. oktoober 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Moetõbi stress on nagu nakkushaigus
Ülle Jõks: Stress on küll selline sõna, mil on mitu tähendust. Võib ka mõelda, et seda pole olemaski, kui ei taha stressi endale ligi lasta. Teiste pealt ma siiski näen, et stress on moesõna ja see on olemas.
Piret Põldre: Mingi teatud väsimus või tüdimus on stressi näitaja. Kui kaugele sellel väsimusel laseme minna? Kui laseme sel haiguseks kujuneda, on asi tõsisem ja me ei saa sellest enam üksi üle. Stress väljendub erinevatel inimestel erinevalt ? kes on väsinud, kes on närviline ja reageerib üle. Igaüks peaks ennast niipalju tundma, et aru saada, mis on tavapärane reaktsioon ja millal ta käitub teistmoodi.
Raivo Hellerma: Igal inimesel on see pokaal, kuhu ta emotsioone ja sündmusi mahutab, erineva suurusega, ja kui see pokaal saab täis, hakkab ta üle voolama ja inimene tunnetab, et tema mõõt on täis.
Piret Põldre: Läbipõlemine on justkui stressi viimane staadium. Stress viib töötulemused alla ja hakkab lõpuks ka tervisele mõjuma.
Peeter Kukk: Kindlasti on selliseid hetki. Stress ei teki ju äkki, vaid hakkab ladestuma ? nagu siin toodi kena paraalleel, et pokaali koguneb ja koguneb ja lõpuks saab pokaal täis. Vahel tuleb lihtsalt anumat tühjendada.
On inimesi, kes stressavad rohkem, ja inimesi, kes vähem. Sõltub, kas oled maksimalist või võtad asju kergelt.
Olen tähele pannud, et neil, kes teevad pingeliselt, põhjalikult ja usinalt tööd, saab pokaal kiiremini täis kui neil, kes asju kergemalt võtavad.
Raivo Hellerma: Personalijuhina suudan tajuda, kas juht on stressis. Stressi avaldumisvormid on küll erinevad. Näiteks kui juhil on kombeks karjuda oma alluvate peale, kuid ühel hetkel ta seda enam ei tee, peaks olema põhjust küsida, kas midagi on lahti.
Piret Põldre: Sel juhul saab neil kindlasti väga raske olema. Aga ma arvan, et inimene õpib aja jooksul paremini oma stressi juhtima ? kui oled valmis, et igapäevapingeid ja vastutust taluda, siis võib juhina hakkama saada küll.
Peeter Kukk: Juhil peaks olema oskust tajuda oma kaastöötajate seisundit ja pingeid. Samas on igas kollektiivis ka nn usaldusisikuid, kel pole mingit psühholoogiharidust, aga nad oskavad inimesi ära kuulata ja nende juures käivad teised end maandamas, sh ka juhid.
Piret Põldre: Sa pead väga hästi inimest tundma, et tajuda tavapärasest erinevat käitumist.
Peeter Kukk: Koormatakse end tööga üle. Ka kollektiivi ootused juhi suhtes on tegelikult koorem. Kõik on ju harjunud, et ettevõttel läheb hästi, aga keegi ei ole harjunud, kui hakkab halvemini minema.
Ma usun, et naisjuhid põevad rohkem stressi kui mehed, sest naisjuhtide pühendumine on sügavam.
Piret Põldre: Ebakindlus, kas tegin õige otsuse, võib olla suureks stressiallikaks. Samuti tunnustuse puudumine.
Raivo Hellerma: Kuna suurem osa juhte ei ole omanikud, tekitavad pingeid omanike nõudmised ja ootused ning reaalsed võimalused.
Ott Licht: Püstitatakse endale liiga kõrgeid eesmärke. Inimesed saavad suhteliselt noorelt juhiks ja siis pingutatakse iseendale seatud nõudmistega üle. Stabiilsemates ühiskondades on seda probleemi vähem.
Juht peab oskama valida sellise meeskonna, kes on alati ta kõrval ja keda saab võtta kui võrdseid.
Ülle Jõks: Ma olen oma firma juht ja omanik ühes isikus. Meid on 30 ja ma leian, et on hea töötada meeskonnaga kogu aeg koos.
Mida aasta edasi, seda raskemaks läheb meeskonnavaimu kujundamine. Kui me kümme aastat tagasi alustasime, oli entusiasm suur ? täna on uute inimeste liitmine aastaid koos töötanud kollektiiviga üks stressi allikaid. Kuid suurfirmades on meeskonnavaimu kujundamine raskem.
Raivo Hellerma: Suurte muutuste ajal ongi tõenäosus stressi sattuda suurem.
Piret Põldre: Palju oleneb ka sellest, kuidas me situatsioone tõlgendame ? kui näeme asju positiivselt, on ka võimalus stressi sattuda väiksem.
Piret Põldre: Tuleb tegeleda kõigi muude oluliste valdkondadega ? nii füüsilise, vaimse kui ka emotsionaalsega.
Trennis tuleb käia ja minu joaks on hästi tähtsad mulle kallid inimesed ? perekond ja sõbrad.
Kes läheb kontserdile, kes näitusele ? hingele tasub toitu pakkuda. Ka heategevusorganisatsioonides saab tegeleda hingelähedaste asjadega.
Peeter Kukk: Tähtis on tööd mitte koju kaasa võtta. Samuti on oluline sõprade ja pere toetus ? sa võid küll trennis käia või massaa?i nautida, aga see on hetkeline leevendus. Aja leidmine inimestega rääkimiseks annab palju pikaajalisema efekti.
Raivo Hellerma: Stressi väljendumine on küll erinev, aga mingi füüsiline pinge kaasneb sellega igal juhul. Järelikult on sport, kehaline liikumine vajalik. Ma kuulun nende hulka, kel on spordis oluline ka võistlusmoment, kuid on inimesi, kellele sobib just üksi metsajooksu teha.
Oluline on ka sotsiaalne võrgustik ja suhtlemine.
Ülle Jõks: Mina vahetan keskkonda, tahan hirmsasti Eestist ära käia. Kindlasti on hästi oluline suhtlemine sõpradega, kes ei tööta samas valdkonnaski.
Ott Licht: Füüsiline koormus on stressi maandamiseks kohustuslik ? olen ise ka püüdnud leida aega, et paar-kolm korda nädalas trennis käia. Samamoodi aitab erinevates ühiskondlikes liikumistes osalemine.
Kaks korda aastas käin ka suusamäel ja korra Lapimaal kala püüdmas ? seal mobiiltelefon ei tööta ja sa ei tea, mis maailmas toimub.
Raivo Hellerma: Suhtumine mobiilidesse on hakanud muutuma. Tean mitut juhti, kes reede õhtul kell kaheksa lülitavad telefoni välja ? vajadus olla pidevalt kättesaadav hakkab kaduma.
Peeter Kukk: Seal kus teenindatakse, on 24 tundi päevas kliendid ja ei saa telefoni välja lülitada.
Raivo Hellerma: Küsimus on selles, mis asjad peavad tippjuhini jõudma. Uuringud on näidanud, et meie tippjuhid ei ole suutnud vahelülisid piisava efektiivsusega tööle panna.
Muidugi kui omaniku ja tippjuhi rollid on ühendatud, siis on see eluviis ja sinna polegi midagi teha.
Ott Licht: Ma hindan õigeaegselt tulnud informatsiooni väga. Kui telefon ei helise, näitab see, et kõik on korras. Kui tuleb aga tähtis kõne, pole ööl ega päeval vahet. Kui mingi asi on õhku lennanud ja juht vaatab seda alles ?Aktuaalsest kaamerast?, sest ta lülitas kaks tundi tagasi telefoni välja ? siis õige stress alles hakkab tulema.
Ülle Jõks: Nad on sunnitud seda tegema.
Peeter Kukk: Täiesti kindlasti. Tervisekeskuste populaarsus on kõvasti tõusnud, neid leiab igast Eestimaa nurgast. Näiteks firmade seminare või juhatuse koosolekuid peetakse tervisekeskustes ? algul töö, pärast lõõgastus.
Teadlikkus endalt koormuse vähemaks võtmise vajadusest on kasvanud.
Ott Licht: On aru saadud, et lõõgastumiseks ei pea minema kuhugi teise maailma otsa, vaid võib pingeid maandada ka siinsamas kodusel Eestimaal.
Raivo Hellerma: Kui ka riiklik suhtumine maksude osas muutuks töötajate tervise eest hoolitsemist soodustavaks, oleks väga hea. Hiljem saab riik tervete inimeste näol selle soodustuse tagasi.
Ott Licht: Esimene eeskuju on ju juht, nii et Colemani väitel võib tõepõhi all olla. Kui juht kommunikeerib valesti mingit infot, võib ta vähemalt nõrgemad inimesed küll rivist välja viia.
Peeter Kukk: Tunnustamine, üldine mikrokliima ja paljud muud asjad on ettevõttes ju juhist sõltuvad. Väga ei leiagi valdkonda, millega juht seotud poleks.
Raivo Hellerma: Väga palju halba võib juhtuda siis, kui hierarhiat rikutakse ja tippjuht annab oma sõnumi otse töötajale, mitte läbi tema vahetu juhi. Seda elavad töötajad rängalt üle, sest nad ei saa aru, mis toimub,
Piret Põldre: Öeldakse ju, et tööle tullakse töö sisu pärast ja ära minnakse juhi pärast. Igal inimesel on oma seesmine energia, mille juhtimisega tuleb ta ise toime. Kui teine inimene hakkab aga tema seesmist energiat juhtima, siis lähevadki asjad rappa. q
Piret Põldre: Oleneb, kuidas stress juhil väljendub. Kui ta seda negatiivse emotsioonina teistele paista laseb, siis on see kindlasti nakkav. Kõigil võib tekkida lootusetuse tunne.
Peeter Kukk: Usaldus kaob. Inimesed hakkavad otsima uut töökohta.
Ott Licht: Võib-olla kasuminumbrites stress otseselt ei väljendu, aga kindlasti soodustab juhi stress ka keskastmejuhtidel stressi tekkimist. Stress on justkui nakkusliku iseloomuga ? kui kõrval on stressis inimene, kandub see varem või hiljem teistele üle.
Ülle Jõks: Juht peab meeskonnale olema positiivne eeskuju.
Peeter Kukk: Igas kollektiivis vajavad inimesed tunnustust ? nii ka juht. Juht saab tunnustust alluvatelt ning peab seda omakorda ka neile jagama. Tagasiside vähendab tööpingeid.
Raivo Hellerma: Kui juht annab tunnustust allapoole suhteliselt teadlikult, siis vastupidine on paljuski tajumise küsimus. Selles mõttes on juht keerulisemas olukorras. Meie töötajate rahulolu- ja motivatsiooniuuringutes on kirjas ka alluvate hinnangud juhtidele. Kui mõni juht on saanud kehva hinnangu, tuleb mõelda, kuidas ta sellest kehvast perioodist läbi talutada. Eriti noorte ja kogenematute juhtide puhul.
Piret Põldre: Paljudes organisatsioonides kasutatakse 360 kraadi tagasisidet ning kuna ka juht peab end hindama, saab ta pärast võrrelda oma enesehinnangu ja teiste hinnangu kattuvust. Kui seda perioodiliselt teha, annab see head tagasisidet.
Hetkel kuum