Teisipäev 21. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pidevad ületunnid maksavad kätte nii töötajale kui firmale

Jaana Liigand 25. oktoober 2004, 00:00

Mihkel Pärjamäe, Invicta nõukogu liige ja arendusjuht arvab, et juhid peaksid olema õnnelikud, kui töötaja on innukas, kuid üliinnukus, mis pidevalt väljub normaalse tööaja raamidest, on ohtlik. ?Ületunnid on paratamatus teatud ametites, mis reeglina on ka väga vastutusrikkad,? räägib Pärjamäe. ?Hea tava on kehtestada piirangud ka ületundide tegemisele, kui töö kvaliteet on oluline. Näiteks kaugsõiduautojuhtide töötundidele seatakse piirangud ja nõutakse nende järgimist.?

Ületöötamise populaarsus on seotud inimeste motivatsiooni ja stimulatsiooniga. Kui inimene on motiveeritud palju töötama, on tema stressitaluvus tõenäoliselt kõrge, aga kui teda palju stimuleerida, võivad stressi ilmingud tekkida varem. Seega ei soovita stimuleerida inimesi liiga pikalt töötama. On rida inimesi, kes nii või teisiti seda teevad ? ettevõtjad ja tihti ka juhid.

Pärjamäe loodab, et nende innukus ei vaibu ja juhid õpivad vahet tegema stimuleeritud töötaja ja motivatsiooni omava ettevõtja või juhi vahel. ?Ettevõtjad ja juhid jäävadki töötama rohkem kui autojuhid või vedurijuhid ja ohtlik see reeglina ei ole,? sõnab Pärjamäe.

Margus Uudam, Fontese juhatuse esimees, märgib, et üliinnukad töötajad on üks potentsiaalseid riskigruppe, kellele juhid peavad eriti suurt tähelepanu pöörama. ?Oleks suhteliselt väiklane lootma jääda, et üliinnukus kestab alaliselt ilma võimaliku stressi ja läbipõlemiseta, mis toovad kaasa probleeme endale, kodustele ning mõistagi ka kolleegidele. Kui just pole eesmärgiks töötaja sidruni kombel tühjakspigistamine ning seejärel kõrvaleheitmine, siis juhtidel tasuks üliinnukatega tihemini suhelda, et tajuda tegelikku töökoormust ja vajadusel ressurssi juurde anda.?

Uudami arvates on massiline ületöötamine mõnevõrra vähenenud, ilmselt põhjusel, et paljud on oma kogemuse kätte saanud ning ka hoiatavaid näiteid on piisavalt. Probleemi teist poolt valgustab aga Fontese ligi aasta tagasi läbi viidud parima tööandja uurimus, kust selgus, et töötajad on keskmiselt tööga üpris rahul, kuid üliinnukuse üks allikas ? pühendumus ? võiks olla kõrgem.

Kuldar Leis, ASi Nordic Foods juhatuse esimees, on seisukohal, et firma loomise või uue projekti käimalükkamise perioodil on üliinnukad töötajad väga hinnatud. Leis on palju kokku puutunud töötajatega, kes suhtuvad õhinaga uutesse väljakutsetesse. Ka praegu teeb ta koostööd mitmete inimestega, kes on üle tulnud suurtest, väliskapitalil põhinevatest ettevõtetest, et midagi ise ära teha. Vaatamata mõnevõrra väiksematele hüvedele motiveerib neid võimalus ise otsustada. ?Alguses on need inimesed üliaktiivsed ja aitavad ettevõtmist käima lükata,? räägib Leis. ?Siiski ei pea ma normaalseks, et see nii peaks jääma,? jätkab ta.

?Mõni kuu on maksimum, siis peaks elu tavalistesse rööbastesse minema. Üliaktiivsetele inimestele tuleks siis leida uut rakendust või sundida neid puhkama.?

?Reeglina süstivad üliaktiivsed inimesed innukust ka kaastöötajatesse,? räägib Leis. ?Samuti kujuneb juhtide ja keskastmejuhtide järgi ettevõtte üldine kiirus, mida ka klient oskab firmaga suheldes ära tabada ? kas asjad kulgevad tempokalt või on tegu stagnatsiooniga?.

Enamasti on kõigis ettevõtetes olukordi, kus tuleb nii töötajatel kui ka juhil teha ületunde. Samas olen seda meelt, et pidev ületundide tegemine ei mõju tervikuna positiivselt ei ettevõttele ega ka töötajatele endile.

Raske on uskuda, et töötaja, kes pidevalt teeb ületunde (sõltumata, kas innukus on tingitud madalast võimekusest, harjumusest või probleemidest kodus) saab olla ettevõttele pikas perspektiivis kasulik, sest selline käitumine võib viia produktiivsuse ja motivatsiooni vähenemisele, mis halvemal juhul võib viia läbipõlemiseni. Varem või hiljem toob see omakorda kaasa muudatused personali hulgas ja mõjutab organisatsiooni funktsioneerimist tervikuna.

Ületundide tegemine või mittetegemine on tihti ka osa konkreetse ettevõtte kultuurist. Võrreldes üheksakümnendatega enam nii suures mahus ületunde ei tehta ning seda tingib eelkõige tööandjate ja töövõtjate teadlikkuse kasv.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:47
Otsi:

Ava täpsem otsing