Leedu Tööpartei võit oodatust väiksem

Tööpartei sai erakordselt madala, 40protsendilise valimisaktiivsusega teises voorus juurde 16 kohta, mis aitas aasta tagasi loodud erakonnal tõusta küll Leedu suurimaks parteiks, kuid ei pruugi olla piisav valitsusse jõudmiseks.

Sotsiaaldemokraatide ja sotsiaalliberaalide valitsuse juht Algirdas Brazauskas tegi enne teist valimisvooru jõulist kihutustööd Tööpartei vastu. Algul teatas ta, et on valmis Tööparteiga valitsuse looma, kui see ei taotle peaministri kohta. Valimispäeva eel muutis ta oma seisukoha veelgi jäigemaks ja kuulutas, et ühist valitsust ei tule. ?Kõik traditsioonilised parteid peavad riigi huvid erakonna hetkehuvidest kõrgemale seadma, ainult siis on laiapõhjaline koalitsioon võimalik,? ütles Brazauskas.

Kampaania tulemusena suutis praegune valitsuskoalitsioon, mis oli esimeses voorus saanud 16 kohta, tagada endale lõpuks 31 seimikohta. Kolmandaks jäi tugeva tulemusega opositsioonis olnud konservatiivide Isamaaliit 25 kohaga. Tegemist on esialgsete andmetega, lõplikud tulemused teatatakse 31. oktoobril.

Leedu analüütikute hinnangul on nüüd mitu võimalust valitsuse loomiseks. Stabiilseima valitsuse saaks nende arvates, kui sotsiaaldemokraadid ja sotsiaalliberaalid võtaksid Tööpartei valitsusse ning peaministrina jätkaks Algirdas Brazauskas, kes hoiaks uustulnuka kontrolli all.

Teise variandi kohaselt moodustaksid nn vikerkaarekabineti praegune koalitsioon koos konservatiivide ja liberalistliku tsentrumiliiduga, sellisel juhul jääks Tööpartei opositsiooni. Kerge see koostöö ei tule, sest konservatiivide liider Andrius Kubilius on öelnud, et soovib sotsiaaldemokraatlikule poliitikale seada kindlad piirid.

?Ega meile ei meeldi sotsiaaldemokaartlik partei, aga antud olukorras oleme valmis nendega koostööks, et Tööpartei valitsusest välja jätta,? ütles Kubilius.

Tema hinnangul võib selline kabinet olla stabiilne, kui suudetakse sõlmida korralik koalitsioonilepe. On teada, et konservatiivid tahaksid liidus liberaalide-tsentrisidega peaministri kohta endale saada.

President Valdas Adamkus on avalikult teatanud, et ei soovi nimetada 45aastast vene miljonäri Viktor Uspaskihhi peaministrikandidaadiks, vaid eelistab Brazauskase jätkamist. Selle taga on parempoolsete poliitiliste ringkondade kartused, et varem Gazpromiga seotud Uspaskihh võib aidata suurendada Venemaa mõju Leedus.

Leedu Vilniuse Panga analüütik Alge Budryte ütles Äripäevale, et senine väga hea majanduskasv ei ole veel jõudnud inimeste elatustaset piisavalt mõjutada, mistõttu Tööparteil õnnestus populistlike lubadustega rohkesti hääli püüda. Samas näitab loodetust suurem toetus opositsioonis olevatele konservatiividele, et valijad ei seosta suurt majanduskasvu sotside valitsuse saavutustega.

Äsja ilmunud Maailmapanga EU-8 analüüsis oli Leedu paigutatud nende kümne riigi sekka, kes mullu maailmas kõige rohkem oma investeerimiskliimat parandas. Transparency Internationali avaldatud korruptsiooniindeks aga näitas Leedus korruptsiooni süvenemist, eriti avalikus sektoris.