Maanteeveo hinda mõjutab enim kütus

Maanteeveoteenuse omahinna moodustavad muutuv- ja püsikulud. Muutuvkuludest ja veohinnast moodustab suurima osa kütuse maksumus, tänavu kevadest kallinenud kütus on kergitanud kütuse osatähtsust veohinnas 24 protsendilt 36-le. ?Ehkki kütus on kallinenud kuni 57%, ei ole veoteenus kallinenud, hoopis vastupidi,? selgitas ASi KMV juhataja Heiki Ohu.

Maanteeveo hinnad on Ohu sõnul sõltuvalt veosuunast langenud ca 10%. Põhjuseks piiridelt vabanenud ressurss, mida lisandus erinevatel hinnangutel 1. maist maanteeveoturule kuni 25%.

Kütuse maksumuse osatähtsus sõltub veosuunast. Näiteks Skandinaavia-suunalistel vedudel on see väiksem, sest saab sõita Eestist ostetud kütusega, samas Euroopa suunal suurem, sest tuleb tee peal tankida.

Lisaks kuuluvad muutuvkulude hulka töötasud, mobiiltelefonikõnede hind, TIR-märkmike tasud, remont, tollimaksud jms. Töötasud on veo hinnas teise suurima osatähtsusega kulu.

Püsikuludest moodustab suurima osa amortisatsioon, sellele lisandub kindlustus, transpordikulud ja raskeveokimaks ning firma üldkulud. Kuidas ettevõte üldkulusid jagab, on erinev. KMV on jaganud üldkulu ühe veoki kohta, nii saab Ohu sõnul parema ülevaate, milline auto töötab kahjumiga, milline on kasumis.

Andres Leht, NBI Ekspeditsiooni ASi müügijuht, kommenteerides klientide huvi teenuse hinnakujunduse vastu

Rautakesko logistikajuht Indrek Reismann leidis, et logistikajuhi ametis on veoteenuse kujunemist vajalik teada. ?See on oluline kohustus, milleta ei saaks objektiivseid ja kaalutud otsuseid teha,? selgitas Reismann.

Samas nendib NBI Ekspeditsiooni ASi müügijuht Andres Leht, et üldjuhul ei ole teenust ostva kliendi jaoks tähtis, millest hind koosneb. ?Peamine on ikka soodne lõppnumber, huvi tekib enamasti siis, kui logistikaettevõtte pakutava teenuse hind ületab kliendi poolt oodatud hinda,? lisas Leht. ?Sel juhul järgneb tihti küsimus, kuidas hind niisuguseks kujunenud on.?

Siiski annab teadmine, millest teenuse hind koosneb, teenuse ostja jaoks võimaluse hinda enda jaoks soodsamaks muuta. ?Teinekord piisab näiteks teistmoodi pakkimisest, et veo hind oluliselt muutuks, samuti on sageli kauba tarnija nõus toote oma tehasest tasuta logistikapartneri terminali tooma, nii jäävad kliendil ära kohaliku veo kulud,? selgitas Leht.

Klient on Lehe sõnul sageli teadlik sellest, mida ja kuidas ta saada soovib ning näeb ka ise tihti võimalusi teenuse hinna optimeerimiseks. Keerukamad protseduurid vajavad loomulikult logistikafirmaga eelnevat konsulteerimist, aga see on ka loomulik. ?Üldiselt hindaksin klientide teadlikkust päris heaks,? lisas Leht.

Teavet hinnakujunduse kohta jagavad Reismanni sõnul nii ekspedeerijad kui ka vedajad, lisaks saab infot ajakirjandusest, teistelt koostööpartneritelt, valdkonna asjatundjatelt, seminaridelt või mujalt. Kui tekib vajadus hindu üle vaadata, räägitakse soovitavad muutused Reismanni sõnul alati läbi. ?Täna on aktuaalseks tõusnud kütuse hinnatõus, millega on tekkinud surve hindade ümbervaatamiseks. Niipea me seda tõenäoliselt ei tee ja kindlasti ei tee seda kergekäeliselt,? selgitas Reismann.

Euroopa-suunalised veod on kevadest odavnenud ca 10%. ASi KMV juhataja Heiki Ohu sõnul on näiteks Itaalia veod kuni 10% soodsamad kui märtsis, selle suurusjärgu võrra on keskmiselt soodsamad pea kõik suunad.

Hinda surub alla seni piiridel seisnud ning ELiga liitumisega vabanenud veokiressurss, mida lisandus turule erinevatel hinnangutel kuni 25% ehk ca 1000 veokit.

Lisaks suruvad hinda alla Läti-Leedu vedajad, kes pakuvad kuni 10% Eesti vedajatest soodsamat hinda.

Uus aasta aga toob veoteenusel kindlasti hinnatõusu Saksamaa teemaksu tõttu. Ohu hinnangul kergitavad vedajad tasusid tõenäoliselt vaid teemaksumäära võrra. Iga kiirteel läbitud kilomeeter maksab 15 euro senti ehk umbes 2 krooni ja Saksamaad läbival marsruudil, näiteks Prantsusmaale või Hispaaniasse, tähendab see veose kallinemist ca 2000 krooni võrra. ?Meil on plaanis maksumäär arvel eraldi reana välja tuua, et klientidel selgem ülevaade oleks,? selgitas Ohu.