Vaibavabrik viskab villast ka Jaapanisse

Teet Reier 26. oktoober 2004, 00:00

Tegelikult on Jaapan vaid kaugeim punkt nende kümne riigi seas, kuhu veerandsajamiljonilisele käibele lähenev puhtalt Eesti kapitalil toimiv Valley oma toodangut müüb. Lähitulevikus võib loota aga veel ühe tarnija lisandumist. Nimelt on Euroopa pankade ja kellatootjate kuningas ?veits see, kes tunneb huvi Eestis toodetud naturaalsest algmaterjalist vaiba vastu.

Tõsi ta on, täisvillast ning ka villast ja linakiust seguvaipa toodab Baltimaades vaid Valley. Sellist vaipa ei tehta ka Soomes, lähim tegija toodangu suuruse poolest asub alles Rootsis.

?Me ei saa oma tootmist tehaseks nimetada, pigem oleme selline väike vabrik, käsitöökoda,? ütleb Valley omanik ning juhataja Aadu Juhkental. Aga tegelikult pole põhjust tal oma panust alahinnata, Euroopas peetakse Valleyt siiski üheks suurimaks käsitaftingvaipade tootjaks. Nõnda saabki juhataja juttu kuulates aimu, kes ja kus Euroopas arvestatav tegija on.

?1997. aastal Hannoveri tekstiilimessil nägin ma esmakordselt käsitaftingvaipade kudumise tehnikat,? räägib Juhkental. ?Siis teadsin ka kohe, et see on just see, mida tegema hakata.?

Juhkentali jutust selgub, et messil oli siiski tegu vaid vaipade kudumismasinaid ehk siis nn püstoleid tarniva ettevõttega. ?Esimese ostuga saimegi vaid tehnika, tööprotsess tuli endal välja arendada,? selgitab ta. ?Eks seda proovimise ja katsetamisega viltu läinud vaipa oli algul ikka üksjagu.?

Praeguseks on aga õpiajad möödas, kunagine tootmispind viiekordistunud ning tellimuste puudust kurta ei saa. ?Pigem tuleb vahel oma võimalusi kainelt hinnata ning nii mõnedki tellimused lihtsalt ära öelda,? sõnab Juhkental.

Valmimas on uus tootmishoone ja juhataja ütlust mööda peaks toodang sealt tulema juba detsembris, tellimus on olemas, vaja ainult täita. Põhiosa kasumist ongi läinud Juhkentali sõnul seni tootmise arendamiseks.

Valleys toodetu võrdluseks toob juhataja korraliku Ferrari või Lamborghini sportauto taseme, millele vastanduvad masinkootud kunstvaibad on kui kesklassi ?koda. ?98% meie toodangust läheb piiri taha,? ütleb Juhkental. ?Paarist Tallinna kauplusest ja sisustussalongist on Valleys kootud vaipu võimalik siiski osta ning tellida.?

Käsitaftingu eelitse hulgas nimetab Juhkental veel seda, et vaipu annab kududa vägagi erinevates toonides ja mustrites, tellija nõudmiste järgi saab vaibale anda ka soovitud erikuju.

Idaturule Valley siiski praegu ei kiika. Tollid panevad asja paika, nende kadudes oleks aga suurlinnad Moskva ning Peterburi Juhkentali arvates täiesti arvestatav turg. Seni on Valleyga sarnast toodangut Venemaal Juhkentali teada pakkumas vaid kaks firmat Moskvas, kes keskendunud põhiliselt tellimustööle.

Parasjagu suurima kootava vaiba mõõtudeks on kuus korda neli meetrit. Pärimise peale, kaua üks töötaja sellisele vaibale aega kulutaks, vastab Juhkental, et ligi nädala. ?Suurte vaipade puhul on meil aga korraga töös siiski paar inimest, keda meie kunstnik valib ühesuguse kudumiskäekirja järgi, muidu oleks pool vaipa ühesugune ja teine sootuks erinev,? täpsustab ta.

Lähitulevikku vaadates ütleb Juhkental, et suund on võetud tööde osalisele automatiseerimisele. ?Plaanime osta esialgu vähemalt ühe kudumisroboti, mis tootlikkuselt asendaks kolme töötajat,? selgitab ta. ?See aga ei tähenda, et keegi lahkuma peaks, mahud suurenevad, töötajaid on vaja ka teistesse tootmisjärkudesse.?

Korralikuks väljaõppeks kulub samas aga 3?6 kuud. ?Kõige kurvem on, kui oled saanud firmale pärast pooleaastast õpetamist korraliku töötaja ja see ühel päeval teavitab, et läheb hoopis Iirimaale kalkuneid kitkuma,? räägib Juhkental. ?Siis alustame taas otsingutega. Aga mis teha, me oleme nüüd ju otsaga Euroopas, kus tööjõul vaba liikumisvoli.? Samas ei jäta ta märkimata, et peale juhataja ameti on firmas kõik olulisemad töölõigud naiste juhtida.

Vaipade kudumise põhilise toorme, villase lõnga ja lina ostab Valley lisaks Eesti tarnijatele sisse naabritelt, Lätist ja Leedust ning vaibapõhja materjali nii Eestist kui ka Saksamaalt. ?Seni pole toorme hinnad oluliselt tõusnud, aga uuest aastast olukord muutub. Siis peame meiegi hindasid kergitama,? lausub Juhkental.

Villase ja linase lõnga seguga kootud vaibad meenutavad mustrilt ja tegumoelt kohati metslooma nahka. Nii et Vändra karu pole vaja enam jahtima minna, vaipnaha saab ka metsa minemata kätte. Lisaks sellele jagub Valleys kootud firmalogoga vaipasid nii kodumaistele ettevõtetele kui ka piiri taha.

Sel suvel plaanis Valley osta ühe väikese Belgias asuva vaibatehase inventari. Löödi käed ning lepiti kokku, et belglased paigaldavad Eestis seadmed ja õpetavad ka töölised välja. Siis aga hakkas asi venima, järelepärimisel selgus, et nad lihtsalt pelgavad ?Venemaale? tulla. Nüüd teebki Valley juhataja Aadu Juhkental tuttavate kaudu selgitustööd, et Eesti pole teps mitte Venemaa ja et siingi saab Euroopa moodi asju ajada.

Parasjagu võib Eesti vaibaturuga täiesti rahule jääda. Vaipu ja vaipkatteid on võimalik osta igas hinnaklassis ja igale maitsele. Enim ostetud vaipkatted jäävad siin siiski hinnaklassi 100?200 krooni ruutmeetri eest.

Loogiline, et täisvillase vaiba hind on suhteliselt kõrge ja seetõttu on ka ostjaskond väiksem, aga minek on normaalne ja ei usu eriti, et see rohkem eritellimuste ja disainerite pärusmaa on. Eritellimusel valmistatud vaip on väga kallis.

Eestis on hetkel enim ostetud Belgia, Hollandi, Saksamaa ja Prantsusmaa vaibatoodang, aga ka India ning Hiina vaibad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:50
Otsi:

Ava täpsem otsing