Ettevõtjad tahavad Iraagis lepinguid saada

?Lähen puidulepingut sõlmima,? ütles vahendusega tegeleva OÜ Aumandia juht Revo Raudjärv. ?Puidu hind on seoses sõjaga kasvanud.?

Eesti firmasid kutsus messil osalema Raudjärve rootslasest äripartner, kes ajab araablastega äri juba üle kümne aasta. ?Araabiamaailmas on oluline usk ja kui minu äripartner ütleb, et ta on minu sõber, siis aetakse minuga ka äri,? selgitas Raudjärv kultuuride erinevust ja Rootsi vahendajale pandud lootusi.

Koos Raudjärvega kavatseb 21.?24. novembrini toimuval tööstusmessil lepinguid hankida praeguse seisuga kuus siinset ettevõtet. Eesti boksi mahub kümme firmat, kes tegutsevad paberi-, metalli- ja klaasitootmise, santehnika ning insenerivaldkonnas. Pakkumisi võivad saada ka viil- ja kaarhallide tegijad.

Praeguste plaanide kohaselt rajatakse Araabia Ühendemiraatidesse 30 tootmishoonet, mis hakkavad ülesehitustöid varustama. Sealsed töömahud Eesti ettevõtteile üle jõu ei käi, mastaapsemad ehituslepingud sõlmitakse hiljem otse Iraagis.

Eesti ettevõtjad leppisid kokku, et konkurentsieelise saamiseks nad oma nimesid enne messi algust ei avalikusta. Kindla jah-sõna Araabia Ühendemiraatidesse minekuks on andnud firmad, kes toodavad pakkepaberit ning metallkonstruktsioone, rääkis Raudjärv. ?Insenere meil veel ei ole,? lisas Raudjärv.

Metalliga kaupleva Levadia ASi arendusdirektor Veiko Estam ütles, et Eesti ettevõtted võivad Iraagis pakkuda konkurentsi tööjõu hinnaga. ?Ma ei usu, et keegi otsib sinna rauda, seda on ümberkaudseteski riikides piisavalt,? rääkis Estam, ?mis puudutab aga ehitust, siis siit saaks lääneriikidega võrreldes odavamat tööjõudu.?

Põhitegevusena klaaspakette valmistava ASi Klaasmerk juht Ain Kirmann avaldas arvamust, et Iraak on töövõtuks kaugel isegi siis, kui seal hästi teeniks. ?Ma ei tea, kas üldse on Eestis selliseid firmasid, kes suudaksid ja tahaksid sinna minna,? lausus Kirmann. Ettevõte peab olema piisavalt suur ja samas ka universaalne.

Projekteerimisfirma K&H AS juht Ilmar Kokk ütles, et Iraaki minek sõltub tingimustest ja kui kiiresti on vaja tööle hakata. Praegu liigub info kuulujuttude tasemel, konkreetseid pakkumisi pole K&H saanud. ?Tundub ka, et välismaalasi Iraagis veel näha ei taheta,? viitas Kokk äsja hukkunud Eesti kaitseväelasele ning sõlmimata rahumeelsetele poliitilistele kokkulepetele.

Araablased otsivad Iraagi ülesehitajaid esimest korda.

Iraaki peetakse lähima paarikümne aasta olulisimaks ehitustandriks, tööde kogumaksumust on hinnatud 500 miljardile dollarile.

Olulisima summa sellest saavad USA suurkorporatsioonid. USA on teatanud, et allhankijate seas on eelistatud nende riikide ettevõtted, kes on oma sõdurid Iraaki saatnud, sh siis ka Eesti.

Välisministeerium kommenteeris, et senini pole Eesti ettevõtjad Iraagi ülesehitamiseks lepinguid sõlminud.

USA on koos liitlastega lubanud ülesehitustöid toetada 14 miljardi dollariga. Aastatel 2003?2004 toetab Eesti riik Iraaki 2,5 miljoni krooniga.