Klaas trügib seisuse märgiks

Kirjanik Jaan Kaplinski kirjutas mõned aastad tagasi, et klaas ja teras on külmad materjalid ning nii nagu omal ajal kirikuarhitektuur vastandus argihoonetele, nii vastanduvad avalike hoonete roostevaba teras- ja klaasseinad tavalistele materjalidele, millest ehitatakse maju, kodusid. Klaasist sein või seinalaiune aken ilmestab tänases Eestis üha rohkem ka kodusid ning sõltub pigem elanike sissetulekust kui vastandumispüüust.

Arhitektuuribüroo AD Ansambel arhitekt Toivo Tammiku sõnul on vahetegemine suure akna ja klaasseina vahel belletristika, tähtsam on funktsioon, mida see täitma peab.

?Eesti tingimustes on klaasseinte kõige suurem pluss võimalus valgust krabada,? ütleb Tammik. ?Kui valguse puudumine meid musta masendusse ajab, siis on odavam lasta teha suured aknad, kui ennast pimeda aja masenduse vastu ravida.?

Põhiline ongi valgus ja avara välja vaatamise võimalus. Parimate arhitektuuriliste lahenduste juures ühendab klaassein koduhoovi ja toa, moodustades tõeliselt köitva terviku. Tammiku sõnul on seda kontseptsiooni edukalt kasutatud juba vanade mõisaverandade juures, on ju ka seal klaasaknad, mis edasi mõisaparki juhatavad.

?Klaaspind annab palju avarust juurde, ehkki tuba pole suur,? ütleb nüüdseks mõned kuud laia aknaga majas elanud Annely Luikmel. ?Ja kaunist metsavaadet päeval kardinaga katta küll ei soovi.?

Ehkki krunt on võõraste pilkude eest varjatud, siis õhtuti võiks Luikmeli sõnul kardin varjuks olla. Et valgus ja avarus kaalub kõik muu üles, siis ei näe ta siiski ühtki põhjust, miks peaks eelistama väiksemaid aknaid.

Toivo Tammik ütleb, et kodune suurte klaaspindade kasutamine on jälgitav lausa geograafiliselt. Eesti peaks olema rohkem Põhjamaade tüüpi avatud, aga turvalisusküsimused sunnivad endiselt avatud pindu vältima. Püütaksegi teha nii, et tänava poole on väiksed aknad, hoovi ja päikese poole jäävad suuremad klaaspinnad.

Karin Paulus nimetab ühes eelmise aasta Sirbis suurte klaaspindade miinuspoole pealt esimesena privaatsuse puudumist, tavaelamuga võrreldes on kehvem ka vandalismikindlus ning soojapidavus. Arhitektide Ülar Margi ja Indrek Tiigi Kakumäele projekteeritud Eesti ainus klaasmaja jääb just neil põhjustel kohalikke ilmselt kauaks ?okeerima. Selle elanikud tunnistavad samuti, et maja on mõnest muust materjalist ehitatud majast külmem, kuid selle vastu aitab dubleeritud küttesüsteem ? põranda- ja õhkküte ning suvekuumuse vastu on konditsioneer. Ka Annely Luikmel puhub akna ees talvel soe õhk ja suvel väljastab sama aparaat jahedust.

Suurem klaas tähendab siiski alati klaasi kõrgemat hinda, suuremaid küttekulusid, kallimaid avamis-sulgemismehhanisme ning paigaldust. Kui aga raha pole probleem, siis ühtse klaaspinna suurusele panevad piiri vaid transpordivõimalused.

Meelis Säinase sõnul tellib kodudesse klaasist seinu jõukam kontingent, kes soovib endale arhitektuuriliselt eripärasemat kodu ja võib seda endale lubada.

?Eks see teatav jõukuse märk tõesti on,? möönab ka Tammik. ?Jõukas eestlane on teinud ikka massiivseid kivikodusid, nüüd on lisandunud ehitusse suured klaaspinnad. Koolituse puudumise tõttu ei ole paraku lahendused alati kõige maitsekamad.?

Tammiku sõnul oli nõukogude aeg klaasi poolest heldem, sest küte oli odav. Isegi Eesti 1930ndate funktsionalism oli aga suurte klaasipindade kasutamisega kokkuhoidlikum. ?Eestlane on loomult ettevaatlik,? ütleb Tammik. ?Klaasiga küll eksperimenteeritakse, kuid tavaehituses prevaleerivad traditsioonilised materjalid.?

Keskmiselt laseb klaas läbi viis korda rohkem külma läbi kui soojustatud kivisein. Ka müra vastu pole see nii hea kui pehmed materjalid.

?Klaasi soojustatud seinaga muidugi võrrelda ei saa,? möönab ka ASi Saku Metall paigaldusosakonna juhataja Meelis Säinas. ?Kuid külm või palav sõltub palju ka klaasipaketist.?

Klaaspakette on väga erinevaid ja valikute juures aitab arhitekt. On kahekordse klaasiga, kahekordse selektiivklaasiga, kolmekordse klaasiga ? erinevaid võimalusi on palju, sõltub klaasseina asukohast ja siseruumi funktsioonist. Arhitekt Toivo Tammiku sõnul on klaas naturaalne ja ehe materjal ning uued tehnoloogiad kaitsevad klaasi tule, löökide ja isegi kuulide eest.

Meelis Säinase sõnul peab kõigepealt valima õige klaasi: majale sobib turvalisuse, vastupidavuse ja soojapidavuse seisukohast kas lamineeritud või karastatud klaas. Kindlasti ei tohi jätta klaasipaketi paigaldust kogenematu töömehe kätte, sest paigaldusvead maksavad hiljem kätte vee- ja soojapidavuses.

?Klaasi paigaldamine on keeruline protsess, kus olulist osa mängivad näiteks spetsiaalsed iminappadega tõstukid ja mehhanismid. Kui mõni klaaspaketti toetav kiiluosa valesti läheb, siis võib klaas ajapikku vajuda, tekitada pinge ja puruneda,? ütleb Säinas.

Olulise sooja ja müra läbilaskmise põhjusena nimetab ka Toivo Tammik ebakvaliteetset tööd paigaldusel. Klaas mängib mõnevõrra ka kliimaga ja selle juures on õige paigaldus eriti oluline.

Lisaks paigaldusele on oluline ka karkassi materjal: mereäärsete majade juures ei soovitata kasutada terasraami, pigem eelistada alumiiniumi või roostevaba terast, muidu võib rooste tekitada külmasildasid või kahjustusi klaaspaketi sees.

Autor: Peep Ehasalu