Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pool meelelahutusäri käibest liigub paraku veel mustalt
Hinnanguliselt on Eesti meelelahutusäri käive 700 mln krooni. Agentuurides musta raha suurt ei liigu, sest naljalt keegi ei taha seda jama enda kaela. Küll aga on suur probleem eraisikute ja pubide/baaridega, kes tellivad artisti otse, agentuuri vahenduseta. Sellistel juhtudel võib musta raha osakaal olla üle 50% kogu käibest. Kui kõik maksud lisada, tuleb umbes pool hinnale juurde, ja klient pole nõus nii kõrget hinda maksma.
Ka artistide seas läbi viidud anonüümsest uuringust selgus, et agentuuride ja suurte ettevõtete kaudu tööd saades on arvepõhine tasumine enam-vähem ainuvõimalik.
Levinud olevatki sahtlirahana honorari saamine eraisikute käest. Peetakse ju sünnipäeva, pulma, kodugrilliõhtut tihtipeale elava muusika või õhtujuhi saatel. Ka väiksemad ettevõtted, kel suur vahe, kas maksta näiteks bändile 5000 krooni mustalt või 8000 arvega, eelistavad, nn kulude kokkuhoiu mõttes, ikka väiksemat summat. Kindlasti liigub musta raha ka nn nurgatagustes pubides.
Üritusturundusfirma Toimkond juhi Triin Lume sõnul on iga artisti esimene lause: tahaks saada mustalt. Artistidel on sisse programmeeritud n-ö raha kättesaamise ootus.
?Samas on üritusturundusfirmad jäigad ja teevad koostööd vaid nendega, kellel on esitada ka korralikud arved. Ega teist korda artist enam ei küsi. Ta kas teeb ausalt koostööd või läheb sinna, kus saab mustalt raha,? lisas Lumi.
Probleem on Lume sõnul eelkõige baaride ja eraisikutega, kes teevad ka enamiku käibest. Üritusturundusfirmad korraldavad kümneid üritusi, kuid kahemehebändid on peaaegu iga õhtu kuskil pubis esinemas. Ainuüksi Tallinna kesklinnas on üle 500 söögi-ja meelelahutuskoha, üle pooltel neist on 3?4 korda nädalas ka meelelahutusprogramm.
Rodeo Marketingi juhi Kristjan Vosmani sõnul on probleem pigem noorte ja algajate artistide/õhtujuhtidega, kes küsivad vahetevahel, et äkki saaks raha vaikselt peo peale. Nimesid nimetada Vosman ei tahaks.
?Samas on viimase viie aastaga kõik professionaalsed tegijad ennast legaliseerinud ja meie praktikas tuleb harva ette selliseid õhtujuhte/artiste, kel pole agentuuri või firmat taustal,? lisas Vosman.
Valge Maja juhi ja õhtujuhi Kalle Kõivu sõnul küsib just tööandja tihti ise artistilt, kuidas ta raha soovib saada. Loomulikult eelistavad paljud sellisel juhul musta raha. Kui aga sellist küsimust ei esitata, pakkudes otse esinemistasu arve alusel, kaovad sellised probleemid ruttu.
?Artistid teavad, et ?nendega? saab ainult ametlikult asju ajada. Enamikul elukutselistel artistidel on võimalik arve väljastada. Arve väljastamise võimalust ei ole üldjuhul neil, kellel see töö ei ole põhiline sissetulekuallikas. Seega ei näe probleemi ? turg on FIEks registreerimise hädavajalikkuse paika pannud,? märkis Kõiv.
Turunduskonsultant Janek Reimali sõnul on Tallinnas trend, et musta raha osakaal väheneb. ?Küll aga muutub must raha teemaks väljaspool Tallinna. Väikestes kohtades on must raha iseenesestmõistetav,? nentis Reimal, lisades, et ükski artist ei kipu poolt oma honorarisummast maksudeks ära andma.
Meelelahutusäri on maksuametil pideva tähelepanu all. Mitme tuntud muusikaärimehe ja bändiliikmel suhtes on lõppenud maksumenetlused juurdemääramistega. On kontrollitud erinevaid tuntud kontserdikorraldajaid ja tuvastatud on ka maksuõigusrikkumisi. Praegu on menetluses üks tuntud õhtujuht/artist, kes on jätnud esitamata eelmise aasta tuludeklaratsiooni ja ei ole reageerinud korduvatele meeldetuletustele. Nimesid ei saa maksusaladuse tõttu avalikustada.