Vanasse majja kogunenud niiskust saab vähendada

Kõige teravamalt kerkib see probleem esile keldriruumide kasutuselevõtmisel elu- või äriruumidena. Aastate jooksul niiskusele allutatud müürides esineb soolakahjustusi ning kui pidevale niiskusele lisandub soojus ja vajaliku ventilatsiooni puudumine, moodustuvad hallitusseenekolooniad, mis põhjustavad hingamisteede haigusi, reumat ja podagrat. Ruumides on tunda nn keldrilõhna ning pinnad näevad välja ebaesteetlised.

Juhul kui niiske pinnaga saab kokku puitkonstruktsioon (põrandalaagid jne), võivad olla kahjustused pöördumatud ? hakkab arenema puitu lagundav seen harilik majavamm (Serpulas lacrimans).

Müüritise sooladest kahjustumine on tingitud sellest, et niiskus tungib kapillaaride kaudu müüritisse ning aurustub ruumiõhku. Kui müüritis sisaldab soolasid, transporditakse need veega lahustatult, kuni vesi aurustub. Seal soolad kristalliseeruvad ja toimub soolaosakeste mõõtmete suurenemine, mis avaldab ümbritsevatele pooridele survet. Selle tulemusena toimub tellismüüritises ja krohvis mördi väljasurumine (kobrutav krohv).

Parim lahendus oleks hüdroisoleerimine väljastpoolt. Selleks tuleb vundament lahti kaevata ning puhastada müüritis survepesuga. Sellele järgneb müüritise pinna tasandamine nn kindakrohviga, milleks on soovitav kasutada polümeerlisandiga (Febond SBR) tsementkrohvi. Tasandamise eesmärk on parandada lagunenud vuugid ja luues võimalikult tasane pind, vähendada hüdroisolatsioonimaterjali kulu. Hüdroisolatsioonimaterjalina on võimalik kasutada nii bituumeni baasil võõpmaterjale (epasit bdk/2k) kui ka polümeerset tsemendibaasil hüdroisoleerkatet (Brushcrete, epasit dsf/2k).

Kui vundamendi avamine ei ole mingil põhjusel võimalik, on võimalik seinu hüdroisoleerida ka seestpoolt.

Vanematel ehitistel puudub enamasti horisontaalne hüdroisolatsioon põranda all või on selleks kasutatud ebatõhusaid vahendeid. Põrandate hüdroisoleerimisel on parimaks lahenduseks uue betoonpõranda valamine koos selle alla hüdroisolatsiooni paigaldamisega. Puidust põranda korral või kui keldri kõrgus ei võimalda lisabetoonikihi valamist (ca 10 cm), on tarvis vana põrand lammutada kuni pinnaseni või killustikust tasanduskihini. Hüdroisolatsiooniks on sellisel juhul sobiv vee toimel paisuv ja betooniga nakkuv bentoniitsavimatt Voltex. Materjal rullitakse lahti tasasele aluspinnale ja läbiviigud tihendatakse lisaks bentoniitsavigraanulitega. Uus põrand valatakse otse Voltex-matile. Erilist tähelepanu nõuab seina ja põranda kokkupuutekoht, kuna see on kõige tõenäolisem vee läbitungimise tee.

Vanade ehitiste hüdroisoleerimisel eelpool mainitud meetoditel jääb alles pinnaseniiskus, mis imbub müüritisse vundamenditaldmiku lähedalt, kuna vundamendi alla hüdroisolatsiooni paigaldada on praktiliselt võimatu. Probleemi likvideerimiseks kasutatakse silifikatsioonilahust, mis viiakse puuraukude ja survetüüblite kaudu müüritisse. Silifikatsioonilahus muudab müüritises olevad lubjaühendid mittelahustuvateks (räni)ühenditeks.

Olgu tegemist uusehitise või vana maja vundamendi hüdroisoleerimisega, on tähtis osa hüdroisolatsioonikihi kaitsel ? sageli tekivad kahjustused tagasitäite tegemisel või muu edasise ehitustegevuse käigus. Kui koos hüdroisolatsiooniga paigaldatakse ka soojustus, toimivad soojustusplaadid iseenesest kaitsekihina. Nende puudumisel sobib kaitseks nn mummuline drenaa?i- ja kaitsekile.

Autor: Marti Sepp