Dokumendipurusti valik sõltub info tähtsusest

Andres Palm 28. oktoober 2004, 00:00

Praktikas tähendab see sageli vajadust vanu dokumente turvaliselt hävitada. Valida võib ettevõttele dokumendipurusti ostmise või spetsiaalse teenuse kasutamise vahel.

Turvatehnikat müüva firma Hansab projektijuht Norman Tupits soovitab purustajat valides hinnata, kui tähtsad on ettevõttes ringlevad dokumendid. Kõige turvalisemad, kuuenda turvaastme purustusseadmed lõhuvad paberi 0,8×5 mm suurusteks tükkideks. Sellistest tükkidest on dokumenti väga raske kokku panna isegi spetsiaalsete arvutisüsteemidega, mis skaneerivad kõik paberitükid ning püüavad igale neist leida naabertükid. Kuigi selliste vahendite kasutamist õigustava väärtusega infot on tavaettevõttes liikvel erandjuhtudel, peaks purustajat valides kohe arvestada jäätmete suurusega, et mitte paberit teist korda üle hävitada.

Tupits peab väikeettevõttesse sobivaks teise, kolmanda või neljanda turvaastmega masinad ning seda mitte ainult turvalisuse poolest, vaid ka paberi kogust arvestades. Valida saab tükkideks või ribadeks purustamise vahel. Tükkideks purustamine aitab näiteks vähendada paberipurustaja kasti tühjendamise vaeva, sest paberit mahub sinna rohkem.

Mahu poolest tuleks arvestada, mitu inimest kontoris töötab ja masinat kasutab. Valida saab suuremast purustist kogu kontori või korruse peale kuni väikese masinani igal töökohal. Kui ettevõttes koguneb ka muid andmekandjaid peale paberi, tuleks kaaluda universaalse, ka CD-plaate, flopikettaid ja magnetkaarte purustava masina soetamist.

Purustusteenuse valimisel isetegemise asemel on peamine kriteerium teenusepakkuja usaldusväärsus. Tähtsat infot sisaldavate dokumentide sattumine purusti asemel võõrastesse kätesse võib ettevõttele tekitada hindamatut kahju. Samas hoolitseb teenuspakkuja ka jäätmete edasise saatuse eest, suunates need turvalise seguna suurest kogusest muudest purustusjäätmetest taaskasutusse.

Suurema koguse dokumentide ja andmekandjate hävitamine on otstarbekas tellida teenustööna.

Ettevõte kogub hävitamisele kuuluvad dokumendid plommitud kasti, mida teenusepakkuja firma regulaarselt tühjendamas käib. Materjal antakse üle allkirja vastu, millega hävitaja võtab endale vastutuse informatsiooni kaitsmise eest kuni andmekandjate purustamiseni.

Tööstuslik universaalpurusti hakib andmekandjad kuni ruutsentimeetristeks tükkideks ning segab mitu tonni materjali kokku tuvastamatuks massiks. Peale purustamist eraldab konveierlindil asuv magnet metallipuru, mis on sinna sattunud näiteks kirjaklambritest või andmekandjate koostisosadena. Üheaegselt purustatakse vaid ühte liiki materjali. Tekkinud mass pressitakse kokku ja suunatakse taaskasutusse.

Kogu protsessi käigus, alates materjali üleandmisest kliendi poolt kuni jäätmete kokkupressimiseni, peetakse kinni rangetest turvanõuetest. Päeva jooksul kogutud materjal hävitatakse turvakaamera vaateväljas veel samal päeval.

Purusti omaniku, Infokaitsesüsteemide OÜ juhatuse liikme Andrus Partsi sõnul tekkis vajadus ligi kaks miljonit krooni maksnud masina ostmiseks hävitusteenuse kasutamise kasv. Eriti tuntavalt suureneb säilitusaja ületanud arhiividokumentide osakaal, mille maht aasta-aastalt kasvab. Oluliseks põhjuseks on arhiiviseadusest ning turvalisusnõuetest lähtuv vajadus need andmekandjad võimalikult lühikese aja jooksul hävitada.

Saksamaal toodetud Baltimaade võimsaim purusti võimaldab hävitada poolteist tonni erinevaid andmekandjaid tunnis: dokumente, video- ja audiokassette, magnetkaarte, CDsid, diskette, templeid, arvutiosi, aga samuti praaktoodangut ja muud kaupa, mille kasutusse sattumist tuleb vältida.

Kuu jooksul hävitatakse Infokaitsesüsteemide tehases umbes 100 tonni andmekandjaid.

Arvuti- ja internetiajastu on paberi tarbimist kõigile ootustele vastupidiselt suurendanud.

Arvutiekraanilt lugemine väsitab silmi ning ei anna sageli tekstist sama selget ülevaadet kui paberväljatrüki kasutamine. E-kirja saatmine on niisama lihtne kui selle paberile väljatrükkimine ainsa nupulevajutusega.

Teadmatus ning üldkasutatavate standardite puudumine digitaalsel arhiveerimisel viib selleni, et dokumente säilitatakse ka täna sageli paberile väljatrükituna. Viirused, kräkkerid, pahavara ja muud arvutite tööd takistavad tegurid muudavad olulise info väljatrükkimise paberile sageli hädavajalikuks.

Kolme aasta eest ilmunud Abigail J. Selleni ja Richard R. Harperi raamat ?Müüt paberivabast tulevikust? väidab, et paberitarbimine büroos on arvutiajastul kasvanud 40 protsenti ning suundumus on paberikasutuse suurenemisele kahekordseks.

Paberitarbimise kasv mõjub juba praegu surmavalt Maa metsadele, kust pärineb suurem osa paberi toorainest. Metsa kui atmosfääri tasakaalu reguleerija kadumine omakorda mõjutab kõiki inimesi.

Tõenäoliselt on lähiaastatel oodata mitmekordselt kasutatava elektroonilise paberi kasutuselevõttu, kuid selle levimine tavapaberi tasemel võtab ilmselt aastakümneid. Seetõttu on dokumentide hävitamine viisil, mis võimaldab järelejäävat materjali nende sisu konfidentsiaalsuse pärast muretsemata uuesti paberitootmiseks kasutada, äärmiselt olulise mõjuga looduskeskkonnale.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:50
Otsi:

Ava täpsem otsing